Pühapäeva pärastlõunal Perthist Geraldtoni jõudes oli meil õhtupoolik, et asjad ümber pakkida ning taaskord end minekule seada. Hommikul umbes 8 paiku alustasime sõitu põhja poole.. Olen seda vist juba varem maininud, eet siin Lääne-Austraalias on nende asulatega ikka parajalt kitsas käes. Geraldtonist umbes 50 km põhja on pisike linn nimega Northampton ja seejärel on tükk tühja maad... nii ligi 420 km. Siis saab taas nautida "suurlinna" elu Carnarvonis, mis tuntud banaanivabariigina. Linnas elab veidi alla 10 000 elaniku. Pikka peatust ei olnud, sest meil oli veel umbes 250 km sõita, jõudmaks Coral Bay´sse, mis on küla, kus on 20 maja ja nendestki üks hotell ja 2 karavanparki. Saime endale telgikoha Bayview karavanparki ja asusime külakesega tutvuma. Ega seal suurt olnud, üks peatänav, mis viis otse randa.. Üks pood ja paar kohvikut ja suhtkoht kõik. Aga siinne kant ongi kuulus just eelkõige ookeanielustiku poolest. Coral Bay ja Exmouth asuvad Ningaloo korallirahu ääres. Seetõttu kutsutakse paika hellitavalt Austraalia Sharm el Sheikiks. Võtsime siis nagu Egiptuse riigile kohaselt järgmisel päeval snorgeldamistuuri. Nägi see välja selline, et hommikul võeti meid bussi peale, sõidutati sadamasse, sõitsime paadiga merele. Esimene snorgeldamine ei pakkunud midagi erilist, kuna siin on tegemist kõvade korallidega, Egiptuses aga pehmetega.. Ütlesin giidile ka, et Egiptuse Punase mere vastu ikka ei saa. Teise peatusena läksime kilpkonnade alale... paadist meid välja ei lastud, aga nii mõnigi kilpkonn pistis on pea paar korda veest välja, et hingata.. ahjaa reefsharki nägime ka... ei oska eesti keelde tõlkida, aga üks haidest ta siis on (nb, ohutu!!). Pärast toimus veel teine snorgeldamine ja lõunaks olime kaldal tagasi.

Peale snorgeldamist soojas:) ehk siis talvemütsiga Austraalias.
Otsustasime, et jääme veel üheks ööks Coral Baysse, kuid kuna majutusasutused olid kõik täis, siis alustasime sõitu 150 kilomeetrit põhja poole, Exmouthi.
Naljakas teelõik - maantee ääres mitukümmend metsikut lehma, kitse, lambaid, jaanalindusid. Antud lehmapere otsustas täpselt meie ees teed ületada.
Exmouth on siis täitsa linnake oma 2500 elanikuga, 100protsendiliselt turismindusele suunatud. Exmouthist umbes 50 km kaugusel asub Cape Range rahvuspark, mis on kuulus oma kanjonite ja superselge veega randadega. Käisime meiegi seda siis täna avastamas.
Parim snorgeldamisrand rahvuspargis - Turqouise bay - tõlkes türkiissinine laht.
Antud rannas õnnestus minul, kes ma ei ole üldse väga suur snorgeldamisfänn, näha kilpkonna ja raid... Tavaliselt võid sellised leiud leida paadiga kaldast eemale sukelduma minnes, minul õnnestus see vaid umbes 50 meetrit kaldast...
Rannatamised rannatatud võtsime suuna kanjonitele. Tänaseks valikuks osutus Yardie Creek mäeahelik.. Seal oli 2 matkarada, üks lihtne ja teine, heas füüsilises vormis olevatele matkajatele... mis siis muud, kui minek!. Super vaated...
Matkaja.
Heas füüsilises vormis või mitte, aga kuumuses matkamine on suht väsitav.
Tagasiteel jalutas tee ääres jaanalind.
2 comments:
Ei vabanda välja. Nii palju lugemist, tead, et peab mitme päeva peale jagama :D. EI tegelikult. Ega seal palju lugeda ei olnudki ju, pigem nagu pildipostitus või nii;).
Äge on lugeda, et jälle külastasite mõnd uut *superselge* veega randa, kuid mulle tundub, et ma näen kogu aeg pilte ühes ja samast rannast. Eh, ma olen võhik või on kõik ühtemoodi ilusad.
Kui sa ei oleks lõpus vabandanud, oleks mul ikka tükk tegu olnud, et sellisest pika kirja traumast välja tulla :)
Naljatilk
Post a Comment