Uus nädal, uus puhkus... sedasi võikski ju elada

Pühapäeva pärastlõunal Perthist Geraldtoni jõudes oli meil õhtupoolik, et asjad ümber pakkida ning taaskord end minekule seada. Hommikul umbes 8 paiku alustasime sõitu põhja poole.. Olen seda vist juba varem maininud, eet siin Lääne-Austraalias on nende asulatega ikka parajalt kitsas käes. Geraldtonist umbes 50 km põhja on pisike linn nimega Northampton ja seejärel on tükk tühja maad... nii ligi 420 km. Siis saab taas nautida "suurlinna" elu Carnarvonis, mis tuntud banaanivabariigina. Linnas elab veidi alla 10 000 elaniku. Pikka peatust ei olnud, sest meil oli veel umbes 250 km sõita, jõudmaks Coral Bay´sse, mis on küla, kus on 20 maja ja nendestki üks hotell ja 2 karavanparki. Saime endale telgikoha Bayview karavanparki ja asusime külakesega tutvuma. Ega seal suurt olnud, üks peatänav, mis viis otse randa.. Üks pood ja paar kohvikut ja suhtkoht kõik. Aga siinne kant ongi kuulus just eelkõige ookeanielustiku poolest. Coral Bay ja Exmouth asuvad Ningaloo korallirahu ääres. Seetõttu kutsutakse paika hellitavalt Austraalia Sharm el Sheikiks. Võtsime siis nagu Egiptuse riigile kohaselt järgmisel päeval snorgeldamistuuri. Nägi see välja selline, et hommikul võeti meid bussi peale, sõidutati sadamasse, sõitsime paadiga merele. Esimene snorgeldamine ei pakkunud midagi erilist, kuna siin on tegemist kõvade korallidega, Egiptuses aga pehmetega.. Ütlesin giidile ka, et Egiptuse Punase mere vastu ikka ei saa. Teise peatusena läksime kilpkonnade alale... paadist meid välja ei lastud, aga nii mõnigi kilpkonn pistis on pea paar korda veest välja, et hingata.. ahjaa reefsharki nägime ka... ei oska eesti keelde tõlkida, aga üks haidest ta siis on (nb, ohutu!!). Pärast toimus veel teine snorgeldamine ja lõunaks olime kaldal tagasi.

Peale snorgeldamist soojas:) ehk siis talvemütsiga Austraalias.

Mõnulev suvitaja

Otsustasime, et jääme veel üheks ööks Coral Baysse, kuid kuna majutusasutused olid kõik täis, siis alustasime sõitu 150 kilomeetrit põhja poole, Exmouthi.

Naljakas teelõik - maantee ääres mitukümmend metsikut lehma, kitse, lambaid, jaanalindusid. Antud lehmapere otsustas täpselt meie ees teed ületada.

Ja siis lambapere...

Exmouth on siis täitsa linnake oma 2500 elanikuga, 100protsendiliselt turismindusele suunatud. Exmouthist umbes 50 km kaugusel asub Cape Range rahvuspark, mis on kuulus oma kanjonite ja superselge veega randadega. Käisime meiegi seda siis täna avastamas.

Charles Knife kanjon

Üks nendest kaunitest randadest oma selge vee ja valge liivaga.

Parim snorgeldamisrand rahvuspargis - Turqouise bay - tõlkes türkiissinine laht.

Antud rannas õnnestus minul, kes ma ei ole üldse väga suur snorgeldamisfänn, näha kilpkonna ja raid... Tavaliselt võid sellised leiud leida paadiga kaldast eemale sukelduma minnes, minul õnnestus see vaid umbes 50 meetrit kaldast...

Rannatamised rannatatud võtsime suuna kanjonitele. Tänaseks valikuks osutus Yardie Creek mäeahelik.. Seal oli 2 matkarada, üks lihtne ja teine, heas füüsilises vormis olevatele matkajatele... mis siis muud, kui minek!. Super vaated...

Matkaja.

Nägime ära Austraalia esimese ussi... pole aimugi, mis tegelasega tegemist...

Heas füüsilises vormis või mitte, aga kuumuses matkamine on suht väsitav.

Vesi esmatähtis ettevaatusabinõu kuumarabanduse vastu:)

Tagasiteel jalutas tee ääres jaanalind.

Üks paljudest kängurudest, keda matkal kohtasime.

No ja ilmselt ei pea mainima, et ma suutsin end taas ära põletada,... pagan.

Pikk postitus tuli... vabandan, et nii palju lugema pidite.

Katu

Puhkuse esimene osa on läbi...

Olemegi tagasi "talvises" Perthis ja homme alustame sõitu Geraldtoni suunas. Ilm on jahe ja koheselt on selle tulemuseks kerge kurguvalu ja muud toredad asjad. Viimases postituses lõpetasime kolmapäevaga.

Neljapäev ja reede möödusid ausalt öeldes suures osas rannatamise tähe all: päevitasime ja nautisime India ookeani 23 kraadist vett. Paar tunnikest veetsime ka hotelli troopikaaias basseini ääres, palmide all.Neljapäeva päikeseloojanguks plaanisime minna Gantheaume pointi. Koht siis Broome´i keskusest mingi 6 kilomeetrit ja kuulus oma punaste Pindan kaljude poolest. Lisaks sellele on alla meetrise mõõna korral näha seal dinosauruste jäljed, millest me vist ühte nägime, aga ega me päris kindlad ei ole. Meie läksime peamise eesmärgina vaatama Anastasia´s pooli. Kunagi ammusel ajal elas Gantheaume pointis majakavaht oma naisega. Naisel oli probleeme luuvaluga, mille leevendamiseks tema abikaasa valas kalju sisse basseini, mis iga tõusu ajal värske ookeaniveega täitub. Bassein oli kahjuks tühi, kui meie seal olime, kuna oli suursuur mõõn.

Anastasia´s pool

Punased Pindan kaljud

Vaatasime ära päikeseloojangu, pidasime kerge pikniku ja asusime tagasi hotelli poole teele. Reede hommikul ootas check-out. Kuna lend läks alles õhtul kell 7, siis jätsime oma pagasi hotelli ja kiirustasime bussiga randa. Pärastlõuna jalutasime linna peal, tegime pilti pärlipüüdja skulptuurist ja tõttasime lennujaama.

Siim ja pärlipüüdja.

Tõus, veetase u. 9,5 meetrit.

Mõõn, vee kõrguseks umbes 1,25 meetrit.

Tänane, laupäev, on olnud üks poodides käimise päev... Nimelt ei ole me ammuammu juba saanud suurlinna kaubamajades ringi vaadata ja otsustasime siis endale midagi lubada. Homme hommikul sõidame Geraldtoni koju ja esmaspäeva hommikul juba sealt edasi.

Kallistused kõigile ja püüame ka Coral Bayst ning Exmouthist ülekandeid teha.:)

Kuumad tervitused Broome`ist.

Oleme lõpuks oma puhkusel, julgelt võin öelda, et teenitud puhkusel. Esmaspäeval pakkisime end autosse ja sõitsime u 450 km lõuna poole, Perthi. Perthis jätsime auto parklasse, võtsime oma kompsud ja asusime lennujaama check-in-i poole teele. Lennuk väljus 16.00 ning lend kestis 2,5 tundi. 18.30 maandusime linnas nimega Broome, lennuki kapten teatas, et temperatuur on 26 kraadi ja taevas selge. Nii pea kui astusime lennukist välja, tundsime soojale maale omast niisket õhku... Naljakas... oleks nagu Eestist Egiptusesse lennanud... Tegelikult aga ei lennanud me isegi teise osariiki, lihtsalt teise linna. Lennujaamast sõitsime taksoga hotelli nimega Ocean Lodge. Hotell oli meie bookinguga vea teinud ja tuli välja, et meile oli tuba reserveeritud ainult üheks ööks.. Kuna tegu oli nendepoolse veaga, siis saime järgmisteks öödeks Deluxe toa, oma rõduga ja puha. Tuba on ilus, köök ja kõik muu vajalik. Hotell on suht vana, aga näeb kena välja, ilusa troopilise aia ja basseiniga.

Teisipäeva hommikul läksime linna avastama - Broome on Austraalia pärlipealinn. Peatänaval on pärlipood pärlipoes kinni ja igal pool reklaamitakse tuure, mis viivad sind pärlite tootmist vaatama. Broome ise on selline väike linnake. Hetkel on siin tihe turismi hooaeg - Broome´ile on omane troopiline kliima ehk siis maist oktoobrini on kuiv hooaeg ja oktoobrist kuni aprilli lõpuni on vihmahooaeg, mil temperatuurid on 40 kandis ja muudkui sajab. Broome´is asub maailma viie parima ranna hulka kuuluv Cable Beach. Cable beach on 22 km pikkune liivarand, kus väidetakse olevat ühed ilusaimad päikeseloojangud. Väga populaarsed on ka igaõhtused kaamelisõidud (hirmkallis turismimagnet). Meie otsustasime nautida päikeseloojangut ranna kokteilibaaris Sunset. Ahjaa, üks eriline asi selle ranna juures on veel see, et siin on väga suure kõikumisega tõusud ja mõõnad. Tavaliselt on tõus kuskil kuni 3 m ja mõõn mingi 0-1 m, siin aga on siis sedasi, et tõus on kuskil 7-10 m ja mõõn umbes 0-3 m.. Kogu siinne elu pidi väga täpselt tõusu-mõõna järgi käima..

Kolmapäeva hommikul rentisime endale auto. Naljakas kokkusattumus, et autoks saime suht sama Falconi, mille Perthi jätsime. Auto rentimise mõte tuli sellest, et Broome on selline hästi laiali asuv linn... ehk siis näiteks meie hotellist linna on umbes 2 km. Ja teise põhisihtkohta, Cable beachi on umbes 7 km. Auto renditud, suundusime taaskord rannatama, sest tunne on küll selline, nagu poleks väga ammu päikest näinud. (ei pea vist hakkama mainima, et mina suutsin poole tunnise jalutuskäiguga endale kleidi selga päevitada). Hommikune teekond viis meid taaskord randa. Esmalt käisime tutvusime linna rannaga, aga kuna seal olevat mingi aeg tagasi olnud krokodill ja selle sõbraga me kohtuda ei tahtnud, siis suundusime taaskord Cable beachi. Mõned tunnid mõnulemist ja seejärel koju lõunale. Pärastlõunal võtsime ette teekonna umbes 18 km Broome´ist välja Malcolm Douglase Wilderness Wildlife Parki. Tegemist siis umbes 30 ha-lisel alal paikneva krokodillipargiga. Käik oli väga huvitav, giid korraldas tutvustava ja demonstreeriva tuuri, tuues välja erinevused soolvee krokodilli, alligaatori ja mageveekrokodilli vahel. Demonstratiivne toitmisprotsess oli küll ahhetama panev. Ahjaa, 9-kuust beebi alligaatorit saime ka käes hoida - ei olnudki nii hirmus, kui algul tundus. Mõned huvitavad faktid, mis teada saime: *krokodill suudab olla vee all ilma hingamata 2 tundi; *krokodillid magavd päikse käes suu lahti, kuna päike soojendab läbi keele nende verd ja see aitab hoida keha soojas; *krokodilli silmadel on kaitserefleks, kui on oht, siis silmad poevad koljuluu sisse peitu... ja igasuguseid muid asju saime ka teada:). Veel nägime pargis dingosid, erinevaid kängurusid, hästi palju igasuguseid linde, kellest mõned möödujaile "hello" ütlesid.

Homme, ülehomme veel mõnusat Broome´i elu ja siis reedel lendame tagasi Perthi.

Päikest ja varsti kirjutame,
Kadri ja Siim

No pagan küll, nii raske nende tehnika imedega. Olin juba paar lõiku kirjutanud, kui arvuti otsustas kõik ära kustutada... uuuh. Olgu, alustan otsast.

Viimased 4 päeva olen olnud haigevoodis.. eiei, ei ole seagripp, õnneks. Kuigi seda väidetakse siin kandis ka päris palju liikvel olevat. Nüüd saan vähemalt öelda, et olen Austraalias haiglase käinud... Selle eest, et mul kuulati kopse, vaadati kurku ja mõõdeti vererõhku, maksin 156 dollarit, ehk siis 1500 krooni. – odav lõbu. Siim oli samuti tõbine, kuid tema suutis selle külmetuse suhtkoht püstijalu läbi põdeda.
Mis meil veel vahepeal on tominud...? Finantsaasta lõppes ära ja siin maal on selline hea asi, et kui teed oma tuludeklaratsiooni, siis saad enamasti suure osa oma makse tagasi... Kui Eesti õnnestub deklaratsiooniga mõni sada krooni saada, siis siin jääb see summa paari-kolme tuhande dollari juurde. Hea tunne oli, kui see raha arvele tuli, sest suht palju on nad aasta jooksul maksu ka võtnud (Sydneys maksin ma iga palga pealt 29%).

L´Attitude 28, et puhkuse ajal töökohta ei unustaks

Ja kõige parem uudis on siis see, et meie puhkuseplaanid on ka nüüd paigas. Töölt oleme vabad 17. august – 31. august. 17. augustil sõidame siit Perthi (umbes 400 km lõunasse) ja istume lennukile, et siis põrutada Broome´i, mis asub põhjas... Perthist umbes 2200 km. Lennupiletid ja majutus Broome´is on juba olemas, niiet minek selles osas kindel.. Tagasi lendame 21. aug õhtul ja maandume Perthis umbes 10 paiku. Seejärel plaanime paar ööd Perthis olla ja siis koju tagasi sõita. Ja teise nädala puhkusest plaanime veeta Coral Bay´s ja Exmouthis. Eks vaatame, kuidas läheb... Ootame neid kahte nädalat igastahes väga.
Autoga on nüüd natuke jamasti meil.. Nimelt saab meie auto New South Wales´i registreerimine läbi... selle pikendamiseks peab minema ülevaatusele... jama aga selles, et oleme New South Walesi´ist mingi 7000 km kaugusel. No teine variant siis, et auto WA osariiki ümber registreerida... Aga see ei ole ka nalja asi... Samuti on vaja teha ülevaatus, mida me siis ka tegemas käisime... Muidugi me sealt läbi ei saanud.. Põhjused on muidugi naljakad... Auto on liiga madal, ühel uksel mõlgid jne... sellised sõitmist mitte mõjutavad asjad. Eks peame midagi siis nüüd välja mõtlema.

Eelmisel esmaspäeval, oma ainsal vabal päeval käisime Astridiga farmis. Tore oli natuke linnast minema saada ja värsket õhku nautida. Hobuse seljas istumine oli ka vahva kogemus.
Astrid

Järgmine sissekanne ilmselt juba puhkusepäevilt.
Väike loodusfoto Geraldtonis

Parimat,
KadrijaSiim