alla kahe nädala...

Kuumad tervitused üle pika aja!
Ega ei saa öelda, et kohutavalt palju oleks vahepeal juhtunud, aga kuna avastasin, et viimasest postitusest sai täna 10 päeva mööda, siis nii ikka ei saa. Ja nagu Mariliis mulle ütles, isegi meie igapäeva elu tundub põnev :D.
Tööl ongi nüüd jäänud käia veel vaid mõned päevad... Ametlikult on minul viimane tööpäev 6. veebruar ja Siimul 9. veebruar. Kuid kuna hetkel on retoranis väga vaikne, siis kahjuks saan järgmisel nädalal vaid poole koha tunnid tööl olla.. ei ole hullu.. saangi Siimu sünna peale mõelda. Aitäh esimestele usinatele kaardisaatjatele - au kuulub siis Siimu vanaemale ja tädi Helgile ja minu emmele. Ahjaa. siinkohal tahaksin ära märkida, et nüüd ma enam ei imesta, miks ma oma jõulupakki näiteks nii kaua ootasin... Emme on suutnud uue riigi leiutada maailma... Riik nimega New Australia. Ja osariigiks oli märgitud South Wales (emps, tegelt õige on siis ikka New South Wales ja riik AUSTRALIA). Ei ole hullu... saime Siimuga südamest naerda:).

Ja muidugi saime veel vahepeal kaardi Heililt ja kirja koos piltidega Mannilt. Nii armas oli piltidelt Liibeti kasvamist vaadata... Muidugi on mul hirmus kahju, et olen ära just siis, kui mu kõige pisem sugulane kõige rohkem areneb:(. Ja aitäh Krissule ka, meie kirjutamistraditsioon on ikka läbi aastate üks super asi.

Viimased päevad oleme tegelenud reisivarustuse soetamisega. Meil on nüüd juba olemas telk, madrats, 2 magamiskotti, külmakastid toitudele, autoremondikomplekt (!!!!), piknikukomplekt jne. Asjad edenevad.

5000 kilomeetrisele teekonnale vastu...

Ja mis kõige tähtsam, auto käis ka nüüd tehnilises kontrollis ära ja saime teada, et oleme täitsa heas korras sõiduriista ostnud endale... Mingeid pisiasju muidugi ilmnes, aga need ei tohiks meid kõrbesse jätta. Üks mure vähem hinge peal.
26. jaanuar on Australian Day. Suur punane päev kalendris. Päev on siis nn sünnipäev, kuna 1788. aasta samal päev asusid siia esimesed elanikud. Kohalikud tähistavad seda siinsetele tavadele kohaselt - piknikuga. Käisime meiegi minu töökaaslase Lidi ja tema noormehega Bronte rannas piknikku pidamas. Tore oli, kuni vihma hakkas sadama ja sadas pea 24 tundi jutti.
Iga kord, kui satun kellegagi jutustama, siis on populaarseim küsimus, kas rannas ikka käite kogu aeg... Ja siit siis aus vastus: ei käi. Miks? sest hetkel on sellest kuumusest kõriauguni. Viimased paar nädalat on suure osa ajast termomeeter 40 lähedal (ja seda varjus) ja seda eestlane kaua järjest ei talu.
Ma muud hetkel ei kirjutagi... Lähim plaan on käia ära New South Wales´i tuntuimas looduskaunis kohas - Blue Mountain´s ehk Sinimägedes.

soojust saadame teile!

Meie uued rattad ja uued tuuled

Nüüd siis on vahelduseks midagi uut meil kirjutada teile kõigile... Kõigepealt siis see, et eilsest oleme uhked autoomanikud. Autoks siis 1997a Ford Falcon Futura. Kapoti all mootorihakatis 4liitrine R6 157Kw ja vääne ... 357Nm :) Saime ta suht soodsalt kuna ühel küljel on tal paar mõlki-kriimustust ja ka teisi iluvigu, aga siin Sydneys võid tikutulega otsida autot, millel pole mingeid kriimustusi. Teinekord vaatan kurbusega, kuidas uutel Bemmidel ja Mersudel on küljed parklates ära kraabitud ja kriibitud...eriti hullud pidid olema aasiast pärit naised, kes üpris tihti pidavat teisi autosid kaunistama erinevate mustritega. Autos kõik asjad töötavad: konditsioneer..ilma milleta oleks siin vist võimatu, cruise control...ka selleta oleks raske sõita sadu kilomeetreid sirgeid lõike, CDboxiga ühendatud makk, esimesed el. aknad. Lisaks on autol ka rego e. registration kuni augustini ja sellega kaasneb alati sama kaua ka Green Slip e. Kolmandate osapoolte kindlustus ja Pink Slip e. iga-aastane ülevaatus. Kui neid kolme nimetatut peaks ise aastaks pikendama hakkama, siis läheks need kokku maksma pool auto hinnast ehk siis kuni 1000dol. NSW on auto regamine kallis, sest siin on kohustuslikud nii ülevaatus kui ka Green Slip. Näiteks kui me peaks pikendama regot, siis oleks palju targem auto ümber registreerida Lääne-Aussi, kus pole vaja maksta peale registreerimistasu midagi muud ehk kokku läheks mingi 400dol.
Auto ise tundub mootori ja käigukasti poolest suht heas korras ja sõidab sujuvalt, aga panin igaks juhuks ikka asjatundja juurde ka aja kinni reedeks, et seal vaadataks kõik asjad ikka üle. Kuna saime ta suht hea hinnaga, siis ilmselt mingit tööd ta ikka tahab, aga loodame, et mitte midagi suurt. Vähemalt on meil veits raha eelarves selle jaoks auto hinna arvelt.Auto ostmine üldises plaanis on väga lihtne...auto registratsiooni tagaküljel on sisuliselt ostu-müügi leping kahes osas, millele siis mõlemad osapooled alla kirjutavad. Seejärel saab kumbki oma poole lepingust. Müüja peab lihtsalt selle oma paberi siinsesse ARKi ehk RTAsse saatma. Mina pean sellega isiklikult RTAsse minema ja enda nimele regama ning tasu maksma, mis sõltub otseselt auto hinnast. Mingi 3% auto hinnast on reg. tasu + nö paberimajandustasu. Ma arvan, et see läheb mul kokku mingi 60dol ringi, sest lasin müügilepingule veits odavama hinna panna, et veits vähem maksu maksta.
Auto parkimisega on siin suht rasked lood, sest enamusel tänavatest on parkimine lubatud alalistele elanikele ja teistele lubatud 2h tasuta vahemikus 9-23, öösel tasuta. Aga siin on õnneks selliseid alasid tänavatel, kuhu pole märke pandud ja kuhu siis võib parkida tasuta. Neid alasid me oleme siin vaikselt otsinud ja kohalikelt tuttavatelt uurinud ning päris mitmeid oleme ka leidnud, niiet pole üldse hullu...natuke otsid ja varsti leiad:) Samas kohas on ka auto pildid tehtud, kus tohib parkida.

VahemärkusSelline tüüp liikus ringi meie köögis...Wolf Spider...juhatasime ta aeda tagasi

Järgnev lõik hõlmab siis meie edasisi plaane siin kaugel eksootilisel mandril. Liikuma on esialgselt plaanis hakata kuskil 12. veebruari paigus, kui oleme ilusti tööl kõik lõpetanud ja lõplikud palgalipikud kätte saanud.
Esiteks võtame suuna mööda Coastal Drive'i Melbourne'i. Selle lõigu pikkuseks on ilma sissepõigeteta u. 1050km, sealt edasi mööda Great Ocean Road'i Adelaide'i, siis läbi kuulsa Nullarbori kõrbe kuni päris läänekaldale Margaret Riverisse välja. All toodud siis meie teekonna kondikava kaart: Teekonnal Sydney'st Melbourne'i on väga palju ilusaid kohti ja sellest tingituna on praegu raske öelda kaua selleks kulub, aga plaan oleks neljandaks päevaks Melb'i jõuda. Teepeal hakkame kindlasti detailsemat ülevaadet asjade kulgemisest andma...kus-kes-mis jne. Kel huvi võib ise googledada "Sydney to Melbourne drive" ja saab sealt üldiselt teada, mis meid ees ootab. Kindlasti peame me tegema omad valikud, sest kõiki kohti pole võimalik näha. See teelõik peaks olema üks ilusamaid sõite kogu Austraalias, kõikide oma valgete liivarandade, kalurikülade ja rahvusparkidega.

Nagu näha on Sydney'st Melbourne'i kaks võimalikku rout'i: kiire(sinine) või huvitav. Meie siis hakkame liikuma mööda punast joont.

Igapäevaelust veel niipalju, et kolm nädalat on veel jäänud tööl käia. Praegu otsime vaikselt telki ja mõningaid teisi lisasid kämpimiseks.
Teatavasti hakkas praegu Melbourne'is Australian Open tennises, seal osaleb ka meie Kaia...kahjuks meie seda nägema minna ei jõua, sel ajal teeme veel tööd. Turniir lõpeb vahetult enne kui me liikuma hakkame:( Aga mina isiklikult üritan siis tööl ikka võimalikult palju seda telekast jälgida :) Oleme siin väikestviisi tennisefännideks hakanud peale Sydney tenniseturniiri.
Järgmise korrani...

Viimane kuu Sydneys

Üle pika aja siis kirjutame siia ka midagi. Olgugi, et elu on ikka endiselt töine, oleme ka jõudnud üht-teist muud korda saata. Nimelt 10. jaanuarist hakkas siin Sydney Festival ning esimesel päeval olid kõik kontserdid tasuta. Lavad olid sisuliselt mööda Sydney kesklinna tänavatel ja parkides laiali. Kõige suurem lava oli üles pandud Domain'is, see on selline suurem plats Botanic Gardensi kõrval. Suure lava ees muruplatsil istusid inimesed linadel, jõin veini ja pidasid piknikku ning kuulasid muusikat. Mõnus... Hiljem kui läks pimedaks hakkasid inimesed ka vaikselt pidutsema. Lavale tuli neil siin vist üpris kuulus imeliku välimusega transvestiit-naine :)
Samal ajal toimusid erinevad esinemised teistel lavadel üle linna. Domainist kahe tänava kaugusel oli selline klubimuusika lava. DJ'd mängisid päris head tümakat ja enamus pealtvaatajaid olid noored jogad. Aga muusika oli siiski päris hea... Inimestele jagati tasuta ka mingisuguseid siniseid jullasid, mida kõik siis hoogsalt lehvitasid. Järgneval pildil siis see klubi-lava ja sinised pulgad.Järgneval pildil Kadri demonstreerimas värskeltomandatud sinist pulka...ma loodan, et see väike tüdruk kaua ei nuta, kes sellest ilma jäi. Pilt ilma välguta, et näha pulka helendamas ;)
Peod vaadatud, kehastusime ümber spordifanaatikuteks. Täna hommikul läksime vaatama Sydney olümpiakülla Kaia Kanepi ja Kuznetsova mängu. Mäng oli väga põnev. Esimeses setis ei saanud Kaia oma mängu kuidagi käima ja kaotas selle 2:6
Teine sett oli hoopis teisest puust ja kaia mäng paranes märgatavalt, sellest tulenevalt ka teise seti võit Kaiale 6:2. Kolmas sett kulges pidevalt punkt-punkti mängus ja seisul 6:6 läks kolmas sett tiebreak'i ehk kiiresse lõppmängu. Kolmandas setis tegi Kaia mitmeidki lihtsaid vigu, mida vältides oleks tal ilmselt õnnestunud ka matši käik enda kasuks pöörata, kuid kahjuks oli tiebreakis kindlam Kuznetsova ja kokkuvõttes läks võit venelannale (all pildil) 6:2, 2:6, 7:6(7:3).

Tennist vaatama minnes me muidugi ei arvestanud, et võib ju ilma ilusaks keerata ja päikse välja tuua. Kiirustasime kodust välja ja jätsime maha päikesekreemi ning Katu jättis maha ka mütsi. Niimoodi me siis tulime seal tagasi näod päikesest punased ja randid õlgadel. Kõige pullim, et saime ka päiksest endale ilusti päikeseprillid näkku päevitatud. Kadri on nagu eriti pandakaru moodi.

Aga me nüüd magama, mina homme vaba ja Katu läheb hommikul tööle ilusti. Tal mitu päeva järjest tööd nüüd vaja teha.
Järgmise sissekandeni...

Head pühvliaastat!

Ja ongi alanud aasta uus. Soovime Teile siit kaugelt kõikide väikeste ja suurte soovide täitumist uuel aastal ning igale langusele peab alati järgnema tõus (siinkohal vihje majandussurutisele). Aga ei tohi asjades ette rutata.. Aasta vahetus kõigest 16 tundi tagasi (teil vaid 7 tundi tagasi), meie viimane sissekanne ulatub seevastu täpselt nädala tagusesse aega.. Annan ülevaate, mis vahepeal toimunud.

1. jõulupüha, ehk siinse aasta kõige tähtsam päev Christmas Day, on kohalikele see päev, mil jagatakse kingitusi, saadakse sõpradega kokku ja korraldatakse koduseid grillpidusid. Linn seevastu on täiesti välja surnud - enamik poode, söögikohti suletud ning tänavad tühjad.

Meie mõistes 2. jõulupüha kutsutakse siin Boxing Day´ks. Eiei, ärge muretsege, poksimisest ja vägivallast asi kaugel. Põhiliseks traditsiooniks ka tol päeval on lihtsalt sõpradega pikniku pidamine. Ja uskuge mind, seda teevad enamik kohalikke. Boxing Day´l korraldatakse Sydneyst Hobartisse kulgevat jahtide regatti. Sel aastal osales võistlusel üle 100 jahi. Läbiti 1163 kilomeetrit ja võitja ajaks oli 1 päev 20 tundi 34 minutit ja 14 sekundit. Võitnud jaht sõitis teekonna jooksul otsa 2meetrisele haile (lihtsalt väike märkus, et haisid ikka on päris palju). Kuna Siim oli 26. detsembril tööl, siis käisin seda üritust vaatamas, kuna olin kuulnud, et lihtsalt KÕIK inimesed lähevad seda vaatama. Mõtlesin, et nalja teete, mingit jahtide võistlust.. Üllatus oli suur, kui nägin seda rahvamassi, no tõesti, kõik pidasid piknikku ja ootasid pingsalt sõitu. Mina mingit kohutavalt suurt elamust ei saanud, 10 minutit nad läbi harbouri sõitsid, siis suundusid ookeanile ja enam jälgida ei saanud... pilte tegin ka.. aga midagi nii märkimisväärset? ei.

Jahid alustavad teekonda Tasmaania suunas

Laupäeval oli ilm hirmus hägune ja kehv ning otsustasime, et on aeg kuskilt saun leida. Olime juba väikest eeltööd teinud ja teadsime, et üks suhtkoht ainus üldkasutatav saun on Olympic Parkis. Olympic Park asub Sydney kesklinnast umbes poole tunni rongisõidu kaugusel ja see on see koht, kus 2000. aastal toimusid suveolümpiamängud ja meie oma Erki võitis olümpiakulla. Mõeldud, tehtud. Hüppasime rongile ja varsti leidsimegi end Olympic Parki ujumiskompleksist. Kõik vahva: 2 50meetrist basseini, lastebassein, mingi mõttetu liutoru ja jeeesssss leilisaun ja aurusaun. Ahjaa. leilisaunas leili visata ei tohtinud, niiet nimeks võiks siis panna lihtsalt Saun. Tigedaks ajas muidugi see, et selleks, et sauna saada, tuli lisaraha maksta... ujuda sai 6,5 dollari eest, sauna jaoks pidi maksma 13,5. imelik. Eestis selline asi ikka loogiliselt võttes üldpiletis. Aga nautisime... ikka kõvasti. Ma pole vist eales nii must olnud:D

Olympic Park.. Sellel staadionil...?

Olümpiabasseinid. Taga lõpus hüpete jms bassein.

Väljas olid autahvlid enim medaleid toonud Austraalia ujujatele.

Pühapäevast algas selline suurem rannatamine ja trennitamine. Ilmad on olnud vägaväga kuumad ja päikselised... julgen väita, et temperatuurinäidik on suht iga päev 30 ületanud.

Ja nüüd siis tulebki aastavahetuse päev. Plaan tehtud: päeval randa, Siim kolmeks tööle, ma koristan kodu ja teen mingit pikniku näksi ja siis koos ilutulestikku vaatama. Nojah. on ju öeldud, et asjad ei lähe tavaliselt nii nagu planeeritud. Mõnulesime rannas, kui mulle helistati Alseasons´ist (see on see agentuur, kellele Sydneysse jõudes mõned vahetused cateringi tegin). No muidugi, hakati küsima, kas saan töötada aastavahetusel. keeruline. aga kui saime teada, et palk 45 dollarit tund peo peale (tavaliselt tunnipalk umbes 15 kätte) ja tunde kokku 6,5, tegime kiired matemaatilised tehted ja otsustatud: Kadri läheb tööle ja Siim üksi maailmakuulsat ilutulestikku vaatama. No jah. eks olin kurb ka, paar pisarat poetasin, aga kuna ma tõesti pea 3 nädalat praegu puhkan, siis oli suht oluline minna. Õhtu polnudki nii hull: tegu oli erapeoga, mis oli kihluspidu aastavahetuse maiguga, kohal umbes 50-60 külalist ja mina ÜKSI. Aeg möödus kiirelt, sest ma töötasin kõvasti, et mitte mõelda, et Siim peab üksi aastat vahetama. Kui kell sai 00.30 ja tööaeg lõppes ning peoperemees mulle 300 doltsi peo peale luges, siis oli tunne hea. Seejärel saime linnas Siimuga kokku, jalutasime ringi, käisime ühes baaris, jõime ühe koksi, võtsime tee pealt pizza ja koju ära. Aastavahetuse tunnet polnud. Tunne tuli hommikul 8.30, kui emmele helistasin ja emme telefoni hüüdis: Katuuuuuuuu, head uut aastat. Head uut aastat Teile ka!
Sydney on iseenesest hirmus kuulus oma ilutulestiku poolest. See aasta oli rekordaasta- ilutulestikku jälgis 1,5 miljonit inimest (terve Eesti ju:S) ja õhku lasti 5 miljonit dollarit ehk siis pea 50 miljonit krooni. Majanduslangus?????

Head uut aastat! Sydney 00.00 1. jaanuar 2009

Saadame kallistused kaugelt!