DMZ ehk Demilitarised Zone

II Maailmas6ja l6pus oli Vietnam vallutatud jaapani v2gede poolt. Peale s6da, 1945. aasta Potsdami konverentsil jagati Vietnam kaheks: L6unapoolsed jaapani v2ed alistusid brittidele ja p6hjapoolsed Hiina rahvuslikule armeele. P6hja-Vietnam oli teatavasti kommunistlik ja selle suureks juhiks oli Onu Ho ehk Ho Chi Minh. L6una-Vietnam oli 1954. aastani Prantslaste all, kuid seej2rel andsid prantsuse s6jav2elased VietMinh'ile alla, sest neid polnud lihtsalt piisavalt, et kommunistliku Vietnami s6jav2ele vastupanu osutada. Allkirjastati rahu ja kahe
Vietnami vahelise puhvri nimeks sai DMZ. 1956 pidid j2rgnema valimised yhtse Vietnami kuulutamiseks. LV juht oli t2ielik kommunismi vastane ja karta oli, et valimistel oleks kommunistid v6itnud, siis LV keeldus valimistest ja j2tkas iseseisva riigina. 1959. aastal alustas HoChiMinh'i juhitud PV nii6elda LV vabastamist. Seda ei tohtinud aga juhtuda, sest USA oli kindlal p6him6ttel, et kommunism tuleb peatada. USA saatis oma v2ed L6unaVietnamile appi m2rtsis 1965. Detsembriks oli Vietnamis 184000 USA s6jav2elast. 1967 aastal oli ameerika s6jav2elasi kohal juba 485000. Koos P6hjaVietnami s6jav2ega kokku kaitses Saigoni valitsust 1.3 millionit s6jav2elast, sellest m2rgatav osa DMZ l2heduses. Selle tulemusel sai Demilitarisatsiooni Tsoonist k6ige militariseeritum piirkond maailmas, irooniliselt.

Peale s6ja l6ppu on selles piirkonnas olnud kuskil 7000 surmajuhtumit, tingitud erinevatest plahvatamata j22nud miinidest-pommidest. Ka t2nap2eval sureb v6i saab haavata mitukymmend inimest aastas. S6ja-ajal toimusid DMZ k6ige verisemad lahingud.

Nonii...Siinkohal otsustas arvuti enam blogi automaatselt mitte save'ida ja kogu blogi, mis ma valmis kirjutasin, kadus koos eba6nnestunud yleslaadimisega :)


Ma enam sama pikalt ei viitsi kirjutada, niiet nyyd lyhikokkuv6te.
Ameerika s6ja ajal otsustasid terved kylad s6na otseses m6ttes maa alla kolida. Kylas, mille tunnelites me k2isime, olid tunnelid k6ige paremini s2ilinud ja neid ei 6nnestunud ameeriklastel kordagi pommitamise k2igus kahjustada.

Tunnelid olid kaevatud maa alla kolmekorruselise v6rgustikuna, sygavuses 12-23m maa all. Maa alla olid ka kaevatud erinevate perekondade n6 elamisruumid, mis pidid mahutama 4 pereliiget ja olid 2rm suurused. P2ris kitsas v6is seal olla. Tunnelitesse oli ka ehitatud esmaabiruum, synnitusruum, koosolekuruum, pesuruum ja wc. Lisaks oli seal ka kaev ja otseloomulikult ka ventilatsiooniaugud. Kokku syndis maa all 17 beebit. Tunnelites olid kylaelanikud sunnitud elama kokku 5 aasta v2ltel. Loomulikult ei olnud seal j2rjest v2ga pikalt, k6ige kauem pidid nad seal end varjama 5 66p2eva j2rjest. Vahepeal pidid nad t2itma oma igap2evaelu toimetusi ja p6lluharimist ikka v2ljaspool tunneleid. viimased olid 1.6-1.9m k6rgused ja kuskil 0.7m laiused. niiet paaris kohas sain isegi sirgelt seista. Samas kui meie giid lasi igalpool rahulikult selg sirgena ringi. Kokkuv6ttes olid tunnelid meie tuuri p2rl.

K2isime ka vaatamas Ho Chi Minh'i raja kaasaegset versiooni. S6ja ajal oli HCM rada P6hja-Vietnami s6jav2e ainus yhendustee oma v2gedega L6una-vietnami territooriumil. T2nap2eval on seal maantee, mis viib otse Ho Chi Minh City'sse. Kuid s6ja ajal pidid s6jav2elased l2bima selle v2ga raske raja suurte raskete varustusega seljakottidega-relvadega yle k6rgete m2gede. Alguses v6ttis selle raja l2bimine aega kuskil 6 kuud, kuid s6ja l6pupoole oli rada l2bitav juba 6 n2dalaga. ameeriklased yritasid HCM rada koguaeg pommitamistega katkestada, kuid kogu s6ja jooksul ei 6nnestunud see neid kordagi, sest erinevalt yhest looklevast rajakesest, oli tegemist t6sise radade v6rgustikuga. Linnulennult tuli l2bida teekond 1000km kaugusele, kuid maapeal oli erinevaid raja variante kokkuliites raja t2ispikkus 20000km.
Yldiselt oli p2ev v2ga pikk, sest alustasime kell 6 hommikul ja l6petasime kell 19. Sisuliselt terve aeg m66dus bussis loksudes ja vahepeal sai siis midagi kuskil n2ha. peale tunnelite midagi v2ga p6nevat ei olnud.
J2rgmisel p2eval liikusime edasi Hoi An'i, mis on kohalik r2tsepa-pealinn. paar p2eva chillisime seal p2ris kenas vanalinnas ja korra k2isime ka rannas.

Edasi liikusime 66bussiga Nha Trangi. 66buss on selline p6nev n2htus, mis liigub ainult 66siti ja on otsast otsani voodi-istmeid t2is. P6him6tteliselt on tegemist bussiga, mis t2is topitud narisid. V2ike erinevus on see, et tavavoodite asemel on tegemist poolistmetega, millel saab ka seljatuge vajadusel yles t6sta. Bussis veetsime kokku 11h ja j6udsime kohale vietnami rannapealinna Nha Trangi. siin viibime kohapeal 5 p2eva ja uuendame oma p2evitust. T2na l2kski asi sutsu liiale ja m6lemal teatud kohad kergelt punaka v2rvusega.
Ylehomme liigume siis kohta nimega Dalat, mis on siit 4h bussis6idu kaugusel. Tegemist peaks olema kena prantsuse arhitektuuriga m2gilinnakesega.
J2rgmised uudised siis juba sealtmaalt.
T2nud t2helepanu eest.

Halong Bay merereis

13 tundi rongivagunis selja taga ja oleme j6udnud peaaegu Vietnami keskjooneni, linna nimega Hue. Siis oleme ainult 2 p2eva ja juba laup2eva hommikul asume uuesti rongile, et s6ita Danangi ja sealt bussiga Hoi Ani, kuhu j22me paarika-kolmeks 66ks kui ilm ilus. Rongis6it oli t2itsa ok. Valisime endale turistide magamisvaguni, yhes toas oli meid 4, yks vanem austraallastest abielupaar ja meie.. V2gav2ga toredate inimestega sattusime kokku. Magaminegi tuli t2itsa h2sti v2lja.
Pole r22kinud meie merereisist Halong Baysse.

Panime endale kinni 3 p2eva ja 2 66d sisaldava tuuri Christina cruise'il. Hanoist alustasime s6itu hommikul kaheksa paiku ja l2bisime 170 kilomeetrit, et j6uda halong citysse, kust siis laevad lahepeale tuuritama v2ljuvad. Laev oli 2ge, selline puidust kahekorruseline laevake 10 kajuti, yhe restorani ja p2iksedekiga. Esimesel p2eval p2iksedekile asja ei olnud - ilm oli v2ga udune ja pilves.. ka pildid ei tulnud just v2ga ilusad.. Kylastasime koobast nimega "Yllatus", mille pindalaks oli 10 000 ruutmeetrit.

66 veetsime kajutis, mis oli tikutoosi suurune (mahutas kaheinimese voodi ja liikumisruumi mingi pool meetrit), aga v2geva suure aknaga, kust avanes kaunis vaade merele ja suurtele paekivikaljudele, mille poolest Halong Bay kuulus on.

J2rgmisel hommikul s6itsime Cat Ba saarele, kus oli plaanis matk rahvuspargis. eesm2rgiks j6uda m2e tippu, kus vaatetorn. Kuna hommikul oli vihma sadanud, siis osutus rada libedaks ja p2ris ohtlikuks. P2ris paljudel 6nnestus kukkuda ja end yleni sopaseks saada.. meie olime 6nneks edukad ning tulime suht puhtalt tagasi.. Ylej22nud inimesed meie grupist olid sellisel tuuril, kus teine 66 veedeti hotellis, meie olime ainsad, kes olid registreerunud tuurile, mil 2 66d laeval.. nii meid siis kahekesi transporditigi laevale tagasi, kus leidsime eest juba uue grupi. Sel p2rast l6unal oli ilm juba ilusam ning 6htul laevalael lebades oli taevas t2hine ning v2gav2ga ilus. J2rgmisel hommikulgi oli taevas selge ning saime lamamistoolide soojust nautida. S6itsime saarele, et oma vana grupi ylej22nud inimesed 2ra tuua ning siis seilasime paar tundi, kuni olime tagasi Halong Citys. J2ime reisiga v2ga rahule. Ja ega peale reisi meil pikka pidu olnudki, Hanoisse j6udsime kella poole viieks ja juba poole seitsmeks pidime olema rongijaamas.
Homme l2hme yhep2evatuurile demilitariseeritud tsooni, l2hme avastama tunneleid, kus inimesed s6ja ajal 5 aastat maa all elasid.. eks tagasi j6udes r22gime pikemalt.

Yhep2eva reis Hoa Lu'sse ja Tam Coc'i

Reede 6htul otsustasime reserveerida endale kohad yhep2eva reisil, mille teekond viis umbes 100 km Hanoi linnast l6una poole Vietnami endisesse pealinna Hoa Lu'sse ja seal l2hedal asuvasse Tam Coc'i (mida kutsutakse hellitavalt Halong Bayks kuival maal). Hommikul kell 8.15 tuli mikrobuss meile hotelli j2rele ning asus 100kmne teekond.. Euroopa ja muu arenenud maailma seisukohast on 100 kilomeetrine reis umbes tunnike s6itu.. Siinsetes oludes kulus meil selle tee l2bimiseks 2,5 tundi. See, mida nimetatakse maanteeks, on lihtsalt yks v2ga auklik kylatee ja liikumiskiirus ei yleta 40-50 km/h. Aga kohale me j6udsime.

Kohale j6udes n2gime tee 22res t66kat t2di.

Esmalt kylastasime Hoa Lu'd, mis oli 42 aastat Vietnami pealinn. Linn osutus valituks, kuna asub ta k6rgete m2gedega varjatud orus ning seet6ttu on vaenlaste eest kindlustatud. Selle aja jooksul oli Vietnamil 2 kuningat, kelle templeid me kylastasime. Meie j2oks t2hendavad templid ilusat arhitektuuri ning ajalugu, kohalikud k2ivad nendes aga palvetamas, viivad endisele kuningale raha, toitu, lilli ja k6ike mida suudab ette kujutada.

Templi ees asub kuninga "iste", mida kohalikud pidustuste korral k2tel kannavad

Yks kahest kuningast Hoa Lu's

Peale templeid v6tsime suuna umbes 13 km kaugusel asuvale Tam Coci linnale, et seal siis l6unat syya ning p2eva teise tegevuse kallale asuda. L6una oli k6htut2itev, kuid mitte parim maitseelamus. Vietnami rahvustoidud on teistest Aasia riikidest erinevad - kui Singapuris ja Malaisias olid k6ik toidud kohutavalt teravad ja iga kord pidid mainima, et kohe yldse teravat ei taha (ja siis said ikka eestlaste maitsemeeltele terava toidu), siis Vietnamis ei ole maitseainetega liialdatud.
P2eva teine tegevus toimus j6el, kohalike poolt juhitud v2ikeste paatidega. Tam Coc t2hendab kolme koobast.. ehk siis j6gi, millel s6udmine l2ks l2bi kolme m2e alt, mis oli v2gav2ga mystiline.

Kohalike eluase j6e 22res

Igal paadil on yks s6udja, kes on enamasti naine ning vahel ka abis6udja.. Meie l2ksime paati, kus istus armsalt naeratav vanat2di... Varsti ulatas ta ka Siimule aeru ning teekond j2tkus imelikke s6udmisliigutusi tehes. Ahjaa. meie jaoks v2ga kahtlane on see, kuidas kohalikud s6uavad n2oga s6idu suunas... Eestimaal k2ib asi ikka teist pidi - s6udja s6idab selg ees. Vaade oli v2gev - j6gi voolab k6rgete paekivikaljude vahel ning j6e vette on pandud kasvama riisip6llud..

T2di harib riisip6ldu

Ilm ei olnud just parim, aga loodus oli ikka v2ga nauditav. Natukese aja p2rast pidas t2di paadi kinni ja teisest paadist tuli meie paati uus t2di.. m6tlesime, et ju siis abis6udja.. no eks ta natuke s6udis ka, kuid tagasiteel l2ks lahti k6va myygit66.. Mingi hetk kuulsin kedagi vaikselt korrutamas "Madaaaam, madam, madam".. Teadsin kohe, mis nyyd toimub. t2di oli kotist v2lja krahminud igasuguseid laudlinu, t-s2rke jnejne.. ja ykski neist ei olnud v2ga ilus.. olime teadlikud sellise myygiv2rgi toimumisest ning teadsime ka seda, et v2ga oluline on EI 6elda, muidu j22dki erinevaid asju ostma.. Korrutasin muudkui "Khong" (siinses keeles EI), aga t2di ei tahtnud aru saada, kiskus muudkui uusi asju kotist v2lja.. Tavaliselt oleme m2rganud, et vietnamlastele piisab, kui ytled viisakalt "ei" ja nad j2tavad su rahule.. See t2di aga sai vihaseks ja hakkas veel rohkem ebameeldivalt sundima.. mina j2in endale aga kindlaks... seej2rel s6itsime sinna, kust ta peale oli tulnud ja t2di l2ks maha... hakates korrutama "Tip for me" (ehk siis jootraha)... puhtalt, et tast lahti saada andsime talle 10 000 dongi (50 senti)... meie 6ige s6udjat2di oli v2ga tore.. vaikne ja rahulik.. j6udsime kaldale ja t2di, kes ei osanud yhtegi s6na, hakkas h2sti vaikselt korrutama "tip, tip, tip". kuna see t2di meile meeldis, siis Siim andis talle 50 000 dongi, t2di paistis v2ga meeldivalt yllatunud ja r66mus, kuigi ilma keeleoskuseta on tundeid keeruline v2ljendada, on kehakeel siiski yks v2ga v6imas suhtlemisvahend. J2tsime t2diga hyvasti, s6ime v2rskelt kooritud ananassi ja tagasitee v6is alata.

Meie t2di - s6uda saab ka jalgadega

Sadamas s6itjaid ootavad paadid.

Kella seitsmeks j6udsime tagasi hotelli, kus maksime 2ra oma esmasp2eval algava kolmep2evase merereisi mystilisse Halong Baysse. T2nane p2ev l2heb meil nyyd asjatamise ja lebotamise t2he all.. peame uurima, kui palju maksavad rongipiletid kolmap2eva6isele rongile Hue'isse. No ja muidugi on t2na vormelis6it, mida ei saa ka vahele j2tta.
K6ike kaunist ja suhtlemiseni..
K6igile, kellel vajadus kuskile lennata, hoiame p6ialt, et see pilv 2ra hajuks... ja loodame, et see meie kojutulekut ei takista.

Chao ban - Hanoi Vietnam

Olemegi oma teekonnal j6udnud kahest viimasest riigist esimesse - Vietnamisse. Aga alustama pean kirjutamist siiski veidi kaugemalt, taas oleme natuke maha j22nud. Niiet suundume tagasi Malaisiasse. Penangi saarelt l2ksime laevale, mis viis meid peale kolmetunnist meres6itu Langkawi saarele, mis on peamine rannapiirkond Malaisia ylaosas. Sealsed 6 p2eva m66dusid skuutriga ringi tiirutades: k2isime yle pika aja rannas, k2isime vaatamas Langkawi suurt kotkast (Lang on malaisia keeles kotkas) ja peesitasime basseini 22res. Esimesed 2 66d olime Langkawi "suur"linnas Kuah'is. Seej2rel kolisime rannapiirkonda Pantai Cenangi. Kui siiani oleme olnud oma hotellidevalikul v2ga edukad, siis seekord l2ks sutsu nahka.. meie kriteeriumiteks said bassein (merest pole kasu, see ei jahuta oma 30kraadise veega), korralik hommikus66k ja internet (niiv6rk kuiv6rd lisaboonus).. T2itsa juhuslikult leidsime hotellile, mis oli muidu liiga kallis mingi eripakkumise t2itsa enam-v2hem hinnaga.. Ja bookisimegi 3 66d kiirelt 2ra. J6udes kohale leidsime eest toa, mis l6hnas v2gav2ga kehvasti (niiskus, hallitus v6i muud sellist). Emme, sina tead, millest r22gin, t2pselt sama l6hn, mis oli Koguvas meie toas, kui peale aastast eemalolekut sinna l2ksime. no igastahes natuke oli pettumus.. mis seal ikka, aknad lahti ja l2ks paremaks. ja eks inimene ju harjub 2ra. Wc-sse ei tahtnud v2ga minna, aga l6puks elab sellega ka 2ra. see selleks.. parim (loe: halvim) yllatus tuli hommikus66gile minnes. S66ma j6udsime kella 9.30 (hommikus66gi l6pp 10.30) ja yllatus yllatus syya ei olnud midagi, k6ik anumad tyhjad.. kysime siis hommikus66git66tajalt, et kus toit on v6i et toogu juurde, vastuseks saame : finish... ehk siis l2bi? hm.. nojah. s6ime siis moosisaia.. ja nii ka j2rgmine p2ev. hing sai t2is ja tegin nendest tyhjadest kaussidest pilti. P2rast kysisime hotelli respast hilisemat v2lja checkimist... kysiti poole p2eva hind... meie vastu, et 2rge jamage, me tegime teie hommikus66gist pilti.. onu vastas selle peale: oh, photo? this is very bad. ja hiline check out olemas.

Ja oligi k2tte j6udnud aeg j2tta saarega hyvasti ning 6htul kell kymme asusime tunniajasele lennule Kuala Lumpurisse, et sealt siis edasi Hanoisse lennata. Kuala Lumpuri lennujaama j6udsime 66sel kell 12 ja j2rgmine lend v2ljus kell 6.30 hommikul.. et siis vaja 66bimiseks pesa leida. valisime toolid v2lja ja v6tsime kohad sisse, kui kuulen, et valjuh22ldisse r22gitakse mingist evakueerimisest kell 1.30... mis te teete nalja v6i??? l2ksin siis infosse uurima.. t6si.. kell 1.30 algab putukat6rje ja kestab v2hemalt kolmeni.. k6ik peavad majast lahkuma.. kysimusele, et kus me siis oleme, sain vastuse, et seisate maja ees... 66sel????? ok. l6ppkokkuv6ttes magasime murul nagu kodutud, aga 3 tundi oli uni t2itsa magus.. 2ratus kell 4.15, et minna check-in'i tegema.

Mitte just viiet2rnihotell, aga ajab asja 2ra

Lend kestis 3,5 tundi ning j6udsimegi 6nnelikult Hanoisse.. kell hommikul 8.45, temperatuuriks 17 kraadi (?????).. olles igal hommikul 30kraadise kuumusega hommikust s66nud, oli see shock. nojah. teksad, dressikad kotip6hjast v2lja ja Vietnami pealinna avastama. Vietnam tundub v2gev... kirev, s6bralik ja v2ga erilise kultuuriga. Liiklus on KOHUTAV!

Vietnamis saab ka mitte k6ige j6ukam inimene miljon2riks. Suurim rahat2ht on 500 000-ne.

Kohalik elu - oskused p6lvest p6lve.

Tugevad ja t66kad

T2nase p2eva veetsime linnas ringi jalutades, k2isime vaatamas Lenini kuju, Ho Chi Minhi mausoleumi kompleksi ja yhe jalaga pagodat. Homme l2hme yhep2evasele tuurile, muljed siis, kui oleme tagasi.

Ho Chi Minhi mausoleum.

Pulkadega s66mine tuleb juba h2sti v2lja.

p2ikest ei saa soovida, endalgi ei ole seda. parimat:)

Elu Penangi saarel.

Homme hommikul j2tame Penangi saarega hyvasti ning asume laevaga teele j2rgmisele Malaisia troopikasaarele - Langkawi. M6lemad saared on v2ga populaarsed puhkereiside sihtkohad. Eestlase jaoks siin aga puhkust ei ole.. ilma naljata, t2itsa piin on. Isegi seista on vastik - pea on m2rg ja higi voolab. Muidugi kui see ebamugav t6siasi k6rvale j2tta, siis on saar olnud avastamist v22rt. V2ga huvitav on see, kuidas siin toimub kaubandus.. V2ga kuulsad on iga6ised 66turud. Umbes kella seitsme ajal 6htul v6ib m2rgata t2navate ellu 2rkamist, tiritakse kohale katusega myygilette, mis yhendatakse terve t2nava pikkuses yheks koridorilaadseks turuks. K2isime meiegi seda avastamas (mitte, et me oleksime suured shoppajad, aga huvi oli siiski). Korralikult l2heb turg k2ima kuskil peale yheksat 6htul ja kestab umbes 1 v6i 2ni 66sel.. myygil on siis k6ikv6imalikud maailmatuntud disainerite riided, rahakotid, l6hnad, kellad jnejnejne. tegime meiegi suured ostud. Nimelt ostsime minule Meeleheitel koduperenaiste ja Siimule Losti viimased hooajad, mis meil pooleli j2id, kui Austraaliast lahkusime. Siimule ostsime yhe arvutim2ngu ka. Need on asjad, mis on seal t6esti v2ga odavad ja ka kvaliteet on sama.

Parimaks viisiks siin Aasia maades ringiliikumiseks on mootorratas. M6tlesime siis meiegi, et mis seal ikka ning muretsesime ka endale 125kuubikulise ratta. Munakoorekiivrid p2he ning teele - mis siis, et Siim polnud sellise asjaga v2ga ammu s6itnud. Esimesed meetrid olid veidi ebakindlad ning ka seda juhtus et k2si unustas gaasist lahti lasta ja ratas tahtis lihtsalt k2est lahti rebida... aga m6ned sajad meetrid treeningut l2bitud, v6isime teele asuda. Siimust sai selle p2eva jooksul p2ris korralik mootorratturhiir, mina tegin katsetuse s6ita ainult lagedal platsil - ei hakanud seekord veel liiklusesse trygima.

Plaan oli yhe p2evaga saarele ring peale teha, l2bides umbes 100 km. Teele j2i erinevaid vaatamisv22rsusi: Penangi rahvuspark, Troopiliste puuviljade farm, Mao tempel jne.

Maailma ebakindlaim paadisild.

Veele rajatud kyla Penangi rahvuspargis.

Rahvuspargis k2isime puude otsa rajatud k6isteel.

Tee veerel ajasid oma igap2evategevusi ahviperekonnad.

Puuviljafarmi kylastus koosnes giidiga jalutusk2igust, puuvilja buffeest ning sinu silme all v2rskelt pressitud mahlajoogist. Kokku kasvas antud farmis 200 erinevat puuvilja, millest meie j6udsime kokku puutuda vaid m6nedega. Peale ringk2iku oli v2gev buffee, kus sai proovitud k6iksugu p6nevaid puuvilju ning joodud sai parimat v2rsket mahla.

Puu, mille lehed yhelt poolt t2itsa rohelised, teiselt poolt kuldsed.

Viimase vaatamisv22rsusena kylastasime mao tempit. Tolles templis elavad maod t2ielikus vabaduses, ringi jalutades m2rkad neid puude otsas ning templi sisemuses. K6ik maod on l2binud protseduuri, mille tulemusena neist on saanud ohutud ning mittemyrgised roomajad. Tempel ise oli nagu nad k6ik - ilus v2rviline ning eriti keeruliste nikerdustega.

Mao tempel

Mingi muu tempel

F1 Muljed ja saabumine Penang'i

Varane 2ratus hotellit66taja poolt..

Alustame sellega, et Malaisias oleku ajaga langes kokku ka Katu synnip2ev. Selle t2histamiseks kaisime koos massazhis ja ka saunas ja aurusaunas. M6tlete kyll, et mis see saunas k2imine siis nii eriline on...on kyll kui poolteist aastat pole sauna n2inud. Niiet v2ga tore ja l66gastav oli.

Kuala Lumpuris p6hiliikumisvahend - selles linnas puudub igasugune liikluskultuur.

Kuulsad Petronase kaksiktornid.

Aga nagu k6ik ilmselt juba teavad oli Malaisiasse tuleku suur p6hjus Vormel 1 etapp. Esimese kokkupuute nende v6imsate masinatega saime reede p2rastl6unal vabatreeningul. K6igile oli siis tasuta sissep22s igale tribyynile. Seadsime siis end ilusti sisse otse Schumi boksi vastas.

Esialgu ei midagi. L6puks hakkasid tiimid kordam66da mootoreid soojendama. Kordam66da pandi mootoritele h22l sisse ja t6steti p66rdeid ilmselt nii m6ne-tuhande v6rra ja siis alla tagasi ja nii mitu korda. M6tlesime, et, mis nendes siis nii v2gevat on...lihtsalt tegid ilgelt k6va pl2rinat. Kuid esmamulje oli petlik. Niikui m6ne hetke p2rast pitlane avatuks kuulutati ja roheline tuli syttis, hakkasid vormelid ykseise j2rel boksist v2lja veerema. See h22l, mis siis juba kostus oli hoopis teistlaadi...selline m6nus m6ire...ja siis kui esimene auto soojendusringi 2ra oli s6itnud ja stardisirgele j6udis ning kiirele ringile l2ks....vot eto da...300km/h peatribyyni eest m66da, nii et maa vibreeris ja k6rvadel oli otseses m6ttes valus. Kohe l2ksid k6rvatropid kasutusse!

Soojendusring

Pikemalt ei hakka v6idus6idul peatuma, kui et Schumil l2ks asi juba kymnendal ringil p...se ning seej2rel toimus lihtsalt tribyynil vegeteerimine 35-kraadises troopilises kuumuses. Kogu yrituse v6ib kokkuv6tvalt kordal2inuks lugeda t2nu sellele, et otsustasin rentida KangarooTV - see on kaasaskantav v2ike telekas, kus n2eb lisaks otseylekandele ka k6iksugu statistikat ja kuuleb ka BBC kommentaatoreid. Ilma selleta oleks kogu yritus kujunenud l2bikukkumiseks, sest lihtsalt tribyynil istudes polnud v6imalik midagi aru saada, kes mis kohal ja kus mis toimub. Ekraan, millelt oleks pidanud infot ammutama, oli 150m kaugusel ning paraja kodukino ekraani suurusega....niiet sellest polnud mingit kasu. Tabloo, millelt oleks pidanud n2gema j2rjestust, oli ootamatult kasvama hakanud palmipuu taha peitunud. Kokkuv6tvalt - korralduslik pool oli kergel6eldes nigel (kui inimesed on ostnud piletid Grandstand'ile ja nad ei saa v6idus6idust mitte s...agi aru), kuid asja meie jaoks p22stis KangarooTV. Autod ise olid yliv2gevad ja korra elus tuli see asi 2ra vaadata. Euroopas oleks piletid olnud kordades kallimad, seega oli ka kohavalik ilmselt 6ige, kuigi ilmselt oleks m6ne Euroopa GP korralduslik pool silmad ette teinud.

V6idumees Vettel

Rosberg

Peale s6itu j6udsime kell 9 6htul hotelli ja hommikul liikusime juba bussijaama, et v6tta buss Penang'i saarele. Bussifirma, kes meile piletid p2he m22ris, oli j2llegi korraldusliku poole pealt alla igasugust arvestust. piletid myydi meile kella 10.30ks, buss v2ljus kell 11.15. Kellaajalisi pileteid pole m6tet usaldada, sest nad lihtsalt kysivad sult, et mis kell te soovite minna, panevad selle kellaaja piletile kirja, kuid sellel mingit t2htsust ei ole, buss l2heb v2lja siis kui tahab ja kui piisavalt rahvast bussis on. kelleaeg on lihtsalt kaunistuseks...kujutate sellist olukorda ette kuskil EU's??? No igaljuhul saime teele ja oleme kohal, kuigi teepeal, kuskil kolkakylavahelises "restoranis", kus toimus l6unapaus, k2sti meil ka bussi vahetada, sest teine buss pidavad kiiremini ja otse kohale minema. Algne buss pidavat teepeal vahepeatusi tegema.

Igaljuhul oli j2llegi p6nev kogemus - esiteks bussis6it ja teiseks hotelli otsimine selles talumatus kuumuses suurte matkaseljakottidega. Aga hakkama saime. Homme liigume siit veitsa saare teise ossa, kus on rand ja soe merevesi.

Peatse kuulmiseni.