Vietnami vahelise puhvri nimeks sai DMZ. 1956 pidid j2rgnema valimised yhtse Vietnami kuulutamiseks. LV juht oli t2ielik kommunismi vastane ja karta oli, et valimistel oleks kommunistid v6itnud, siis LV keeldus valimistest ja j2tkas iseseisva riigina. 1959. aastal alustas HoChiMinh'i juhitud PV nii6elda LV vabastamist. Seda ei tohtinud aga juhtuda, sest USA oli kindlal p6him6ttel, et kommunism tuleb peatada. USA saatis oma v2ed L6unaVietnamile appi m2rtsis 1965. Detsembriks oli Vietnamis 184000 USA s6jav2elast. 1967 aastal oli ameerika s6jav2elasi kohal juba 485000. Koos P6hjaVietnami s6jav2ega kokku kaitses Saigoni valitsust 1.3 millionit s6jav2elast, sellest m2rgatav osa DMZ l2heduses. Selle tulemusel sai Demilitarisatsiooni Tsoonist k6ige militariseeritum piirkond maailmas, irooniliselt.
Peale s6ja l6ppu on selles piirkonnas olnud kuskil 7000 surmajuhtumit, tingitud erinevatest plahvatamata j22nud miinidest-pommidest. Ka t2nap2eval sureb v6i saab haavata mitukymmend inimest aastas. S6ja-ajal toimusid DMZ k6ige verisemad lahingud.
Nonii...Siinkohal otsustas arvuti enam blogi automaatselt mitte save'ida ja kogu blogi, mis ma valmis kirjutasin, kadus koos eba6nnestunud yleslaadimisega :)
Ma enam sama pikalt ei viitsi kirjutada, niiet nyyd lyhikokkuv6te.
Ameerika s6ja ajal otsustasid terved kylad s6na otseses m6ttes maa alla kolida. Kylas, mille tunnelites me k2isime, olid tunnelid k6ige paremini s2ilinud ja neid ei 6nnestunud ameeriklastel kordagi pommitamise k2igus kahjustada.
Tunnelid olid kaevatud maa alla kolmekorruselise v6rgustikuna, sygavuses 12-23m maa all. Maa alla olid ka kaevatud erinevate perekondade n6 elamisruumid, mis pidid mahutama 4 pereliiget ja olid 2rm suurused. P2ris kitsas v6is seal olla. Tunnelitesse oli ka ehitatud esmaabiruum, synnitusruum, koosolekuruum, pesuruum ja wc. Lisaks oli seal ka kaev ja otseloomulikult ka ventilatsiooniaugud. Kokku syndis maa all 17 beebit. Tunnelites olid kylaelanikud sunnitud elama kokku 5 aasta v2ltel. Loomulikult ei olnud seal j2rjest v2ga pikalt, k6ige kauem pidid nad seal end varjama 5 66p2eva j2rjest. Vahepeal pidid nad t2itma oma igap2evaelu toimetusi ja p6lluharimist ikka v2ljaspool tunneleid. viimased olid 1.6-1.9m k6rgused ja kuskil 0.7m laiused. niiet paaris kohas sain isegi sirgelt seista. Samas kui meie giid lasi igalpool rahulikult selg sirgena ringi. Kokkuv6ttes olid tunnelid meie tuuri p2rl.
K2isime ka vaatamas Ho Chi Minh'i raja kaasaegset versiooni. S6ja ajal oli HCM rada P6hja-Vietnami s6jav2e ainus yhendustee oma v2gedega L6una-vietnami territooriumil. T2nap2eval on seal maantee, mis viib otse Ho Chi Minh City'sse. Kuid s6ja ajal pidid s6jav2elased l2bima selle v2ga raske raja suurte raskete varustusega seljakottidega-relvadega yle k6rgete m2gede. Alguses v6ttis selle raja l2bimine aega kuskil 6 kuud, kuid s6ja l6pupoole oli rada l2bitav juba 6 n2dalaga. ameeriklased yritasid HCM rada koguaeg pommitamistega katkestada, kuid kogu s6ja jooksul ei 6nnestunud see neid kordagi, sest erinevalt yhest looklevast rajakesest, oli tegemist t6sise radade v6rgustikuga. Linnulennult tuli l2bida teekond 1000km kaugusele, kuid maapeal oli erinevaid raja variante kokkuliites raja t2ispikkus 20000km.
Yldiselt oli p2ev v2ga pikk, sest alustasime kell 6 hommikul ja l6petasime kell 19. Sisuliselt terve aeg m66dus bussis loksudes ja vahepeal sai siis midagi kuskil n2ha. peale tunnelite midagi v2ga p6nevat ei olnud.
J2rgmisel p2eval liikusime edasi Hoi An'i, mis on kohalik r2tsepa-pealinn. paar p2eva chillisime seal p2ris kenas vanalinnas ja korra k2isime ka rannas.
Edasi liikusime 66bussiga Nha Trangi. 66buss on selline p6nev n2htus, mis liigub ainult 66siti ja on otsast otsani voodi-istmeid t2is. P6him6tteliselt on tegemist bussiga, mis t2is topitud narisid. V2ike erinevus on see, et tavavoodite asemel on tegemist poolistmetega, millel saab ka seljatuge vajadusel yles t6sta. Bussis veetsime kokku 11h ja j6udsime kohale vietnami rannapealinna Nha Trangi. siin viibime kohapeal 5 p2eva ja uuendame oma p2evitust. T2na l2kski asi sutsu liiale ja m6lemal teatud kohad kergelt punaka v2rvusega.Ylehomme liigume siis kohta nimega Dalat, mis on siit 4h bussis6idu kaugusel. Tegemist peaks olema kena prantsuse arhitektuuriga m2gilinnakesega.
J2rgmised uudised siis juba sealtmaalt.
T2nud t2helepanu eest.
2 comments:
Sa Siim andsid meile nii põhjaliku ülevaate ja keegi ei ole sulle isegi ühtegi kiidusõna läkitanud.
Tänud põhjalik informatsiooni eest.
Nagu te teate, on kõik teie romaani peatükid välja prinditud ja ka köidetud, teil endal seda edaspidi kõige toredam lugeda.
See tunnelite teema on äge, jah. Jälle veits targem
Post a Comment