Muuseumi külastus, Bond ja tööpäev merel.

Nüüd siis jälle paar päeva möödas ja jutustan teile paari sõnaga, mis meil siin siis toimunud on. Eile oli meil mõlemal vaba päev, seega panime päevale suured lootused. Tegelikult oleks hirmsasti tahtnud randa minna ja niisama päikse käes lebotada, aga kuna hommikul ärgates sadas vihma ja taevas oli täitsa pilves, pidime plaanid ümber tegema. Mõtlesime, mis me mõtlesime, otsustasime midagi nö kultuurilist teha ja minna muuseumi. Valida oli mitme muuseumi vahel, sõelale jäid Austraalia muuseum, Powerhouse ja mingi militaarmuuseum. Lõpuks otsustasime Powerhouse´i kasuks. Ei oskagi nüüd otsust kiita või laita. Ahjaa. Suur üllatus oli see, et esimest korda katsetasin oma üliõpilaskaardiga allahindlust saada ja täitsa ime, saingi poole hinnaga. Muuseum ise oli siis selline, et seal olid erinevate teemadega saalid: transport, aurumootor, kosmos, muusikainstrumendid, keemia jnejnejne. Ei saa öelda, et superväga rahule oleksime jäänud, aga vähemalt leidsime tegevuse siseruumis. (Ühel pildil Austraalia vanim auruvedur ja teisel hoburakend, millel kirjas sihtkohaks Martin Place - minu kalarestoran asub justnimelt seal samas).

Päeva teiseks tegevuspunktiks oli uue Bondi filmi esilinastus. Läksime siis kodulähedal olevasse kinno Palace Verona. Pileti hinnaks oli 16,5 dollarit (ja taaskord õnnestus mul tudengit mängida ja sain odavamalt). Huvitav on siin see, et ei ole kindlaid kohti kinos (vähemalt mitte selles kodulähedal olnud kinos). Kes ees, see mees süsteem. Ja kinolina on kaetud kardinaga, niiet, kui asi algab, siis oleks nagu teatris- eesriie avaneb. Film oli üllatavalt hea.. Kuna mina just suurim actionfilmide fänn ei ole, siis läksin saali pigem eelarvamusega. Aga julgen soovitada, täitsa hea oli:).

Täna läksin kell 10 hommikul tööle. Kuna tegemist oli jälle selle cateringi üritusega, siis pidin eelmisel õhtul uurima erinevaid busse, millaga töökohta sõita. Seekordseks sihtkohaks oli Drummoyne´i linnaosa. Muidugi suutsin bussist vales kohas maha minna ja siis pidin teise bussiga edasi sõitma, aga pole hullu. Koht on samas kohas, kus Sydney olümpia ajal kuulsaks saanud paik Olympic Park. Ma tegelt täpselt ei näinud, mis see endast kujutas, niiet... ei hakka luuletama. Igastahes. Töö ei olnud üldsegi mitte tavaliste killast.. Nimelt töötasin täna 7 tundi jahi peal ja olen nüüd parajalt merehaige. Mis seal ikka, seilasime Sydney Port Arturi lahes ringi 6 tundi ja ülejäänud aja koristasime. Kliente oli 80 ja minu ülesandeks oli neile sööke serveerida... suupisted, buffet, magustoit, kohv, puuviljad jne. Taaskord hea kogemus... aga hirmus väsitav, kuna päeval oli kuskil 28 kraadi ja jube lämbe... eks õhtul hakkab jälle mingi äiksetorm peale. Eile magama minnes oli ikka tõsine äike ja müristamine ja vihma kallas ämbrite viisi... Pole ikka väga ammu nii suurt äikest näinud.. Ahjaa, suur elamus oli mul veel kojusõit töölt. Nimelt sain laevakapteni autoga, kuna ta elab samas kandis... aga imelik oli see, et läksime enne linna maa alla ja tuli teisel pool linna välja... terve aja olime linna all tunnelis... jube imelik..:D

Aga mis muud, jään nüüd Simkat koju ootama!:)