Summer Bay ja surfilaager

Mõned päevad on nüüd mööda läinud ilma, et oleksime internetti pääsenud.. See siinkandis selline eriline asi. Mis meie vahepealsetes päevades siis toimunud on.? Teine päev Sydneys algas umbes 10.30, mil olime lõpuks oma ajavahest tingitud väsimuse välja maganud. Ja kusjuures ärkasime ilma ühegi bedbugi hammustuseta! Hosteli köögis tegime kohvi (Siimu emal tuli geniaalne idee meid kohviga varustada) ning arutasime algava päeva plaane. Otsustasime minna Sydney kuulsaimat randa, Bondi beachi avastama. Üks oluline turistide magnet on Walk from Bondi to Coogee (jalutuskäik Bondi rannast Coogee randa). Tahtsime meiegi selle läbi teha. Rada kulges mööda rannikut üles alla, läbides kokku 5 randa. Teekonna pikkuses kokkulepet saavutada ei õnnestunud (oli see nüüd 5 või 7 kilomeetrit?). Igastahes oli hea soe, otsmik oli higine ja päike päevitas meile särgid selga.. Lained olid võimsad, ookeanipiltideks poseerides saime mõlemad püksid märjaks:D. Umbes 3 tunni pärast jõudsime Coogee randa, kus meie teekond lõppes. Võtsime väikse kõhukinnituse ja asusime teele tagasi linna suunas. Otsustasime, et väljas süüa on kallis ja hakkame ise kokkama. Mis siis ikka, läksime kohalikku toidupoodi Woolworth´i ja ostsime vajalikud asjad, et valmistada kartuleid ja liha. Mõeldud, tehtud. Õhtusöögi valmistamine hostelis oli palju meeldivam, kui kunagine kokkupuude Pärnu maantee 59 ühiselamu köögiga. Selleks korraks kõht täis, nõud pestud, võis minna tuppa tuttuJ

Jäänud oli veel veeta üks päev Sydneys. Mõtlesime, mida peale hakata.. Otsustasime võtta ette käigu „Kodus ja Võõrsil“ võttepaika, mis asub Sydney kesklinnast päris kaugel. Pakkisime rannaasjad kokku ning asusime teele. Kesklinnast on paljudesse kohtadesse kõige targem sõita ferryga (selline pisike praam). Nii läksimegi praamile, mis sõidutas meid umbes poole tunniga Manly linnaossa. Vaated, mis avanesid ooperimajale, Harbour Bridge´ile ja ümbritsevale rannikule, olid lummavad. Manlyst saime teada, et sõit Palm beachi (nn. Summer Bay randa) ei olegi nii lühike, kui algul arvasime. Minna tuli 2 bussiga – ühega 10 minutit, teisega umbes tunnike. Suhteliselt masendav oli mõelda, et peame ilusa päikselise keskpäeva bussis veetma. Arvamus muutus, kui olime mõned kilomeetrid sõitnud – tee kulges mööda ookeanikallast, mis oli oma reljeefilt väga mitmekülgne ja ilus. Kõrguste vahed olid nii suured, et kõrvad läksid lukku ja tekkis tunne nagu oleks jälle lennukisse sattunud. Kitsad kurvilised mägiteed panid mind nii mõnigi kord silmi kinni pigistama. Aga kohale me jõudsime. Tuntud teleseriaalist tuttavaid kohti palju ei leidnud, alles oli Alfi kohvik ning rada, mis läheb alla ookeani äärde.. Muidu oli tegemist lihtsalt suurte lainetega ilusa rannaga. Huvitav oli see, et kuna rand asub Sydney kesklinnast kaugel, siis oli seal vähe võõrast rahvast, enamik Austraalia kodanikud. Palm beachi teeb eriliseks see, et see asub poolsaarel ja koosneb kahest rannast. Ronides mäe otsa, avanes fantastiline vaade, kahel pool meid laius ookeanJ LUMMAV. Leppinud faktiga, et tuntud seriaali tegelased end näole ei anna, asusime tagasiteele. Kuna teel oli palju ummikuid, kestis sõit tunni asemel umbes poolteist. Selle jooksul võis märgata, et taevas hakkas tumenema, kaugel lõi äikest .. ja alates sellest hetkest keeras meil siin ilma metsa..

Jah. Austraalias on külm. Oleme surfilaagris, mis toimub kahe tunni tee kaugusel Sydneyst lõunas. Esmaspäevast alanud neljapäevane laager on olnud siiani üks paras külmetamine. Muidu on kõik hästi.. Surfilaual saame juba mõlemad täitsa hästi hakkama, esmapilgul tundus imelik mõte, et seisakski vee peal püsti... aga nii ta on. Valid endale laine, sõuad natuke ja tõukad end püsti.. ja siis liugled... nagu päris. Laagris on süsteem selline, et ärkame vara, umbes 8 (neljapäeval äratus kell 6 ja esimene surfitund 6.30, et saada tunda päikesetõususurfi mõnusid...), päevas on kaks kahetunnist surfitundi, mis sisaldavad lühikest teooriaosa ja praktikat. Saime teada, et täna on Sydney kõige külmem oktoobrikuu ilm 65 aasta jooksul. Vahva. Miks just meil pidi nii vedama... Sooja on kuskil 13-14 kraadi ja tuul on umbes 23-25 m/s. Kõik soojad riided on seljas enamiku ajast, sest sooja saab ainult magades või kuuma dušši all. Tänased surfitunnid jätsin vahele, kuna olen tõbine ja väljas on ikka hirmus külm ja iga natukese aja tagant sajab padukat. Ei saa aru küll, et oleks soojal maal. Siim on vapper ja teeb siiani kõik tunnid kaasa – eks see on meil kogu aeg teada olnud, et mina see nõrgema tervisega... Pigem hoida ennast, ei tahaks kopsupõletikku saada.

Uue hosteli panime endale kolmeks ööks kinni.. Neljapäeva õhtul jõuame linna tagasi, siis hakkame vaatama, mis uue kodu ja tööga saab. Õnneks lubas, et nädalavahetusel tõusevad temperatuurid uuesti üle 20 kraadi.