Bury St Edmunds to Sydney

Hommikul äratus kell 7:25 ja taxoga edasi raudteejaama kell 7:55. Rongijaamas kerge hommikuvõileib, mille meile kaasa oli teinud väga abivalmis mihkli ema, kellele siikohal suured tänud edastame. Järgnes pea kahetunnine sõit Londonisse Liverpool street stationisse, kus meid ootas Tiiu. Rõõmsa jällenägemise järel asusime kolmekesi Londoni linnaekskursioonile, jalgsi. Kõigepealt siis viskasime oma seljakotid Tiiu tüübi endisesse töökohta. Seljakottidega oleks meie linnaeksursioon ilmselt piirdunud Undergrounis sõitmisega, sest liikumine nendega ei ole kõige kergem. Lisakilodest vabanetud seadsime hoovihmases Londonis sammud Trafalgarile, mis mingit erakordset muljet ei jätnud. Vaatasime ka üle kuulsa Suure Benni. Ben oli tõesti väga suur ja võimas, mitte küll kellatorn ise aga kogu see massiivne hoone, mille küljes Ben asetses. Kohustuslikud pildid tehtud seadsime sammud Buckingham palace'i poole. Siinkohal peaks mainima, et nii räpast jõge kui Thames pole vist küll kunagi näinud, kõiksugu prahti suples selles maapealses reoveekanalis. Buckingham'i ees olevas pargis jooksid vabalt ringi oravad - pilt mida Eestis küll enam tihti ei kohta. Kümned ja kümned oravad koos partide, hanede ja teiste linnulistega. Võtsime suuna Hyde Parki ja Oxford streetile, kuid viimasel shoppamisest ei tulnud midagi välja, sest kõik kolmekesi olime piisavalt väsinud ja tahtsime süüa. Soovi ekskursiooni jätkata kõigutas ka tugevalt ilmataat, kes aegajalt vihmasabinaid meie kukile suunas. Kadri oli ka meil veits tõbine ja seega otsustasime teha ühed kuumad shokolaadid ja suunduda alguspunkti, kuhu hommikupoolikul olime jätnud kotid. Paar tundi passisime seal pubis ja siis edasi tube'iga Heathrow poole teele. 50min pärast olime kohal.

Heathrow väga kenasti viidastatud ja leidsime oma Virgin Atlanticu deskid üles. Olles harjunud, et e-piletitega saab kohe minna ja reisikotid ära kaaluda ja saata, siis sel korral äratas meis kahtlust seik, et kuvaritel seisis silt "step 2 - luggage". Natuke asja arutanud otsustasime küsida, et mis see step 1 siis oleks. Selgus, et neil seal ultramodernses lennujaamas on kasutusel check-inniks masinad. no kust meie seda teadma peaks, et check-in ainult arvutitest käib. Õnneks tegi kadri enne check-inni ära, kui mina kottidega järjekorra ära jõudsin oodata ning saime ilusti-kenasti seljakad ära anda. Seejärel suundusime rahulikult taxfree tsooni ja siblisime seal veits ringi, kuni hakkas lennule boarding. Boardingule suundudes otsustas üks turva lihtsalt mäkra mängida ja hakkas minu viisa kohta pärima, kuigi see pole isegi tema ülesanne, sest seda kontrollivad AINULT austraalia tolliametnikud, mitte mingi suvaline heathrow lennujaama turva. Õnneks, ma kordan õnneks, oli meil ka prinditud versioon kaasas, kuigi see poleks üldse vajalik, sest et ka austraallased ise enam paberkujul seda ei vaja. Kõik info on arvutis. Väljaprinditud versioon ainult oma tarabeks. Täiesti sooda tüüp, kõik teised eestlased lasti läbi, aga ühe eestlasega oli vaja norida. see selleks. saime ilusti pardale ja algas lend hongkongi - 11,5h. Lennuks ise oli täitsa tipp-topp. Igalühel oma meelelahutussüsteem eesistuja seljatoes. Sai vaadata filme ja sarju, mängida mänge, kuulata muusikat. Süüa sai täitsa häste. mis kõige tähtsam, et kõik maandumised sujusid mulle rahulikult - kõrvad jäid lahti ja olin edasi kuulja. Hongkongi oli kahetunnine peatus ja seejärel edasi Sindisse - 8h40min. Kokkuvõttes läksid lennud isegi kiiremini, kui plaanitud, sest vahepeal aitasid meid päris suured taganttuuled kuni 150km/h. Vahele veel, et Hongkongi lennujaam oli tõesti üks parimaid ja lihtsamaid ja ruumikamaid lennujaamu üldse. Kokku 71 väravat lahkujatele ja ruumi igalpool ikka küllaga, ntx heathrow'l oli väga raske istumiskohta leida.

Saabusime Sydneysse kell 7:25 varahommikul ja temperatuur oli juba siis 23kraadi, tänase päeva jooksul see sinna piiridesse ka jäi. koos meie lennukiga maandus ka paar pilukate lennukit mingile kooliekskursiooile, see aga tähendas, et ootejärjekord passikontrolli oli täidetud meeletu massi alakasvuliste hiinlaste ja jaapanlastega. Passikontroll läbitud haarasime lindilt oma kotid ja ohh üllatust...ees ootas vähemalt sama pikk järjekord tollikontrolli, et jõuda välja. Õnneks ka tolliametnikud on Aussies inimesed ja toodi lisavägesid, kes siis järjekorra väliselt ise saalis ringi käisid ja riiki sisenejatelt kohustuslikud küsimused ära küsisid. Ka meie olime ühed õnnelikest ja pääsesime kõrvalukse kaudu üleüldse kottide läbivaatamisest. Niipalju siis kuulsast karmist Austraalia tollist, kes midagi sisse ei luba viia ja kõik kaasatoodud toidud-ravimid konfiskeerib. tuhkagi. ostsime hoopis dutyfreest rummi juurde. Väljas helistasime hostelisse ja pick-up tuli meile järgi, seda küll rohkem kui tunnise ooteaja järel.
Hostelis kiired pesud ja riietevahetused ja sammud linna poole. Ahjaa hostelis ootas meid ees juba Berit, kellega koos me nüüd siis sellises peretoas oleme kolmekesi. Berit saabus siia kolm päeva varem. Tegime kiire tiiru linna peal. Nägime ooperimaja, tower bridge'i ja kõiki teisi kesklinna ehitisi. Väga huvitav koht oli Sydney Botanic Garden, kus kasvab küll vist mustmiljon eri liiki taime. Ka suured, pea meetrise tiivaulatusega nahkhiired, justnimelt nahkhiired, elavad seal paljude puude otsas ja põõnavad. homme vaatab põhjlikumalt ringi, täna päris väsinud, kuna eelmine öö peaaegu vahele jäänud ja nüüd magama ära.

Veel siia ka meie kohalikud numbrid:
siim 0061410986522
katu 0061410986531

Head ööd!