2009 - aasta Austraaliat

Aasta viimane p2ev... ehk siis vist nii 6elda kokkuv6tete tegemise aeg.. Hirmus imelik on m6elda, et nyyd ongi mu elus yks aasta, mil olen 365 p2eva olnud 2ra, v66ral maal, 365 p2eva, mil ma ei ole astunud yle kodul2ve. Ja oi kui kiiresti see aeg l2inud on. Eelmisel aastal samal ajal olime Sydneys, endiselt veel arvamusel, et 2010. aasta v6tame vastu kodus - pere ja s6prade keskel. Nagu n2ha, siis elus ei l2he asjad alati plaanip2raselt ja ka seekord peame aastat vahetama 30kraadises kuumuses, kodust kaugel, kaugel. 2009 aasta on olnud t2is p6nevust, ettearvamatuid situatsioone, kauneid paiku, uusi inimesi, 6petlikke kogemusi, palju h2id emotsioone ning m6ningaid natuke kurvemaid hetki. Kindlasti yks aasta, mida ei unusta kunagi.

Keegi t66 juures kysis mult paar p2eva tagasi, no mis su uue aasta lubadus siis on? kusjuures ei olegi sellele kunagi varem m6elnud... eile hakkasin aga m6tlema ja taipasin, et sel aastal mul vist isegi on lubadus - luban, et sel aastal tuleme koju:)

Yllatusena olen sel aastal aastavahetuse vaba ja samuti ka 1. jaanuari hommikupooliku, t66le l2hme m6lemad kella kolmeks... Plaanidest ei tea veel midagi... teeme koduse s66mingu ja eks siis l2hme ilmselt linna klubisse.

Loodan, et teil k6igil on v2ga vahva ja meeldej22v aastavahetus!!!

Natuke ka vahepealsest... J6ulupyhad on m2rkamatult m66da saanud.. Kui eelmisel aastal Sydneys oli mingigi j6ulutunne, siis sel aastal seda kahjuks ei saabunud. Mina olin j6ululaup2eval kella 11ni t66l, koju j6udes avasime pakid, vahtisime telekat ja l2ksime magama. Vabad olime t66lt esimesel ja teisel j6ulupyhal. Reedel s6itsime Kalbarri rahvusparki, kus oleme ju tegelt juba k2inud, aga kuna oma autoga igale poole ligi ei p22senud, siis otsustasime uuesti minna, seekord neljaveolise masinaga. Vahva oli... kuum oli... 43 kraadi on yhe keskmise eestlase jaoks natuke palju.

Siim vapralt kuumust trotsides Kalbarris Z-bend'i 22res.

Ja siis yhe ilma nimeta kaljunuki otsas.

Nature' s window (looduslik aken).

26. detsember otsustasime korraldada eestiliku grillpeo. Sasl6kk marineeritud, kartulisalat l6igutud ning kohupiimakook kypsetatud - pidu v6ib alata. Kylalisteks olid 5 t66kaaslast, kes k6ik olid suures vaimustuses eestlastele nii tavalisest marinaadist ja igat lauda katvast kartulisalatist... vahva:)

Grillmeister isiklikult

Muud ei olegi... vaikselt astume siis uude aastasse ja oma viimasesse kuusse L'Attitude 28-s... Veelkord parimat aastavahetust ja k6ike parimat uueks aastaks!!!

Kadri

ja Siim ka

Puhkus Shark Bays

Asume teele:)

L6puks j6udis siis kaua oodatud puhkus k2tte... ja mis seal salata, v2ga kiirelt on ta l2bi ka saamas. Igastahes. Puhkus algas meil 6. detsember, mil s6itsime hommikul vara 405 kilomeetrit p6hja poole Shark Baysse. Piirkond on tuntud oma looduselustiku poolest ja eelk6ige Monkey Mia delfiinide poolest. Maailmas ainus koht, kus delfiinid k2ivad igal hommikul kalda 22res toitumas. Looduspargi valvurid on igal hommikul alates kella 7.30st kala2mbritega ootel. Toidetakse vaid emaseid delfiine ja nende poegi, kuna varasemad kogemused n2itavad, et isased muutuvad agressiivseks ja hakkavad teistelt toitu varastama. Regulaarselt toidetakse 5 t2iskasvanud delfiini, nendest vanim on Nicky, kes on Monkey Miat kylastanud synnist saadik (juba 34 aastat). Delfiinid synnivad umbes meetripikkustena ja on alguses parajalt koordinatsioonitud olevused.. - 6pivad aga ema k6rval kiiresti. Ka poegdelfiinid kylastavad Monkey Mia reservaati, aga ainult kuni 4aastaseks saamiseni - seej2rel l2hevad nad emast lahku ja otsivad endale isasdelfiinide grupi, kellega liituda. Delfiinide vanusest saab aru vaadates nende k6htu - mida t2pilisem on k6ht, seda suurem on delfiini vanus. Kui delfiinil on t2pid ka silmade ymbruses, siis on tegemist juba paraja vanuriga (kuskil kolmekymnendates). Eluiga varieerub emasdelfiinil 35-40 eluaastani ja isastel kuskil 30 aasta ymbruses.

"Surprise"

Nicky ja tema poeg Fin (esimesed, kellega meie kokku puutusime rannale j6udes)

Shell Beach - umbes 40 kilomeetri kaugusel Denhamist. Rand, kus liiva asemel on sydakarbid.

Restoranis Old Pearler, mis on maailma ainus restoran, mis on ehitatud merekarpidest.

Plokid seintes on vaid merekarpidest, mis on aja jooksul nii yksteise kylge j22nud, et neist sai plokid v2lja l6igata.

Teine koht, mida Shark Bays tasub kylastada on Francois Peroni rahvuspark. Sinna p22semiseks on vajalik 4veoline auto, mis on ka p6hip6hjus, miks meie Mariselt ja Shane'ilt Jeep' i laenasime. Reegel siis j2rgmine: enne parki sisenemist tuleb auto kummides r6hku v2hendada, et v2ltida kaitse all olevate liivateede rikkumist ning samas v2hendada kinnij22mise t6en2osust. Algab park umbes 5 km Denhamist (see siis linn, kus majutusime) ja ulatub umbes 45 kilomeetri kaugusele.

Hommikul teeleasudes kohtasime igasuguseid liiklejaid.

Nende teede jaoks on vaja 4vedu.

Cape Peron - rahvuspargi kaugeim tipp. Seal m2rkasime ookeanis erinevat elustikku: delfiinid, mantaraid, tavalised raid, haid (sellised v2iksed ja mitte ohtlikud), kilpkonnad jne...

Selliseid tegelasi on rannaliival p2ris palju.

Vales kohas teeyletanu.

Otsustasime turistidele kohaselt minna ka yhele laevareisile. Tegelikult pidi reis olema 2 yhe hinnaga (6htune p2ikeseloojangu purjetamine ja hommikune mereelustiku uurimine). 6htune reis j2eti tormituulte t6ttu 2ra, nii saime siis merel k2ia vaid korra.

Purjetaja purjelaeval Shotover, mis on yks Austraalia suuremaid ja kiiremaid purjekaid.


Rahulolev meremees.

Taas j6udsime seisukohale, et siin Austraalias ei osata lihaga midagi kasulikku peale hakata... Nende marinaadid ja grillimislihad on eestlased maitsele t2iesti sobimatud - maitsetud ja igavad... Mis siis ikka - poodi 22dika j2rele ja oma sasl6kk hakkama (jah, valesti kirjutatud, aga kuna pidime endale siin vahepeal uue arvuti ostma, siis kahjuks ei ole enam seda luksust, et saaks eesti t2hestikku kasutada). Ja sasl6kk tuli hea! jaanip2eva tunne oli olemas.

Grillmeister t66s

Tagasiteel kylastasime kohta nimega Eagle Bluff. Tavaliselt on vaateplatvormilt v6imalik j2lgida haisid oma igap2eva tegevustes.. kahjuks sattusime meie sinna m66na ajal ja k6ik ookeaniloomad olid sygavamatesse vetesse r2nnanud.

Kohtasime ka teisi loodusnautlejaid.

Ja selline oligi meie puhkus Geraldtonist eemal. Alles j2i veel paar p2eva kodust puhkust.. Pyhap2evast oleme tagasi t66l ja seda kuni j6uluni - siis oleme 100% kindlalt vabad 25. ja 26. dets... rohkem veel ei tea.

igastahes, soovime k6igile rahulikku advendiaega ja loodame, et teil siis ikka ilusad traditsioonilised valged j6ulud... Meie j22me j2rgmist aastat ootama.

kallistused,

Kadri

ja Siim ka.

Eluolu uues kodus

Oleme nüüd oma uues kodus juba 3 nädalat paikas olnud - olemine on mõnus.. Täitsa hea on taaskord tunda, et nagu tahaks koju tulla.. Eelmises elamises oli lõpuks eluolu suht pingeline. Ei mäletagi täpselt, kui palju sellest kirjutanud olen... Igastahes, välja pidime kolima, kuna omaniku õde pidi meie tuppa sisse kolima. Mis siis ikka.. uurisime tuttavatelt, sõpradelt ja Maris pakkus välja, et saaksime tema ja Shane´i juurde kolida, mõeldud, tehtud... Nemad aga sõidavad 12. dets. Eestimaale ja naasevad jaanuari lõpupoole. Seniks jääme siis siia koduvalvuriteks.

Suur tuba, mis on ühenduses köögiga

Taaskord olemas palju erinevaid spordikanaleid, ehk siis Siim telekatoas.

Vaade ookeanile meie tagahoovist

Muidugi üks olulisim erinevus on nüüd see, et meil on püsiv netiühendus. Hirmus hea on lõpuks koduse eluga kurssi viia end.

Vahepeal toimus siin väga oluline üritus: Melbourne Cup. Tegemist on hobuste võiduajamisega, mis on aasta suursündmus - tunne selline nagu jõuludel - poed suletakse vara, restoranid on reserveeritud ja kõik naised ostavad ilusaid ballikleite. Meie olime sel tähtsal päeval muidugi tööl. Restoran oli puupüsti täis, kõik üles löödud mingi hobuste võidujooksu puhul. Ka meie pidime siis endale kleidid muretsema ja nendes teenindama.

Melbourne Cup

Meie igaõhtused päikeseloojangud

Sel pühapäeval tegime üle pika aja väljasõidu: Maris, Kadri, Siim, Marge ja Shane. Kauplesime endale töölt vaba päeva ja läksime paadiga merele. Mõnus oli vahelduseks vabal päeval millegi teistsugusega tegeleda kui pesupesemine või toiduost. Kaugele ei pidanudki minema, et näha erinevaid mereeelukaid. Suht ranna lähedal kohtasime kividel päevitavaid hülgeid, veidi edasi sõites mängis paadi ees delfiinipere. Üllatus kui suur, et siinkandis sellist pilti võib kohata. Päev oli vahva ja väga hea vaheldus oli linnast eemale saada.

Kadri, Marge.

Merekaru

Hülgepere

Geraldtoni sadam

Siim heidab ankru.

Kuulus snorgeldaja

Kaili, sul on sadamas oma hoone.

Nüüd plaanime kuni 5. detsembrini töötada ja siis 6-12. dets oleme puhkusele. Puhkama sõidame siit umbes 450 kilomeetrit põhjas asuvasse Shark Baysse, kohta nimega Denham ja Monkey Mia. Tegemist peaks olema taaskord ühe väga ilusa kohaga, mis on kuulus püsivalt seal elavate delfiinide poolest. Eks peale puhkust saame täpsemalt muljeid jagada.

Jõulud plaanime veeta siin, tehes traditsioonilist jõulutoitu, mõeldes kodustele ning jagades kingitusi:). Ja siit edasi liikumine jääb ilmselt siis kuskil 25. jaanuari juurde. Aga see juba kauge tulevik.

kirjutage, joonistage meile, igatseme kõiki väga.

kalli.
kadri ja siim

Meie uus kodu.

Seadsime end siis oma uues kodus sisse... Uueks aadressiks meil: 6 Seaview Boulevard Geraldton WA 6530.
Elame Shane´i, Marise ja Margega... Naljakas, ühes majas 4 eestlast. Maja on meil ilus ja suur, magamistoast avaneb ookeanivaade... mõnus. Ja kõige parem asi on siis see, et meil on nüüd interneti püsiühendus, mis tähendab, et kõigiga suhtlemine saab olema kõvasti lihtsam.
Hetkel on plaan siis veel mingi aeg siin töötada ja püsida, ei oska kohe mitte midagi kindlat öelda, millal minema või kuhu jne. Mingi päev püüame oma kodust ka pilte teha ning need siia üles lisada, eks siis saate ka meie elust-olust aimu.
Hetkel mõte ei jookse ja jätan kirjutamise järgmiseks korraks:)

kalli.

Aadressimuutus tulekul!

Naljakas, homme siis saab meie esimene viisa läbi ja oleme siin kaugel maal veetnud terve aasta.. Aeg on ikka lennanud kohutava kiirusega küll..

Nüüd on lugu selline, et ilmselt kolime järgmise nädala jooksul oma praegusest kodust välja, mis tähendab, et peate kirjutamise ja joonistamisega ootama, kuni teile uue aadressi anname... Tegelikult pole veel aimugi, kuhu ja millal jne... aga loodame parimat.

Kohale jõudsid nüüd ka soojad ilmad.. täna on selline üle 30ne kuumus, et välja kuidagi ei kisu... njah... ja kohalikud räägivad, et see on kevad... me ei olegi ju Geraldtoni suve näinud... jõudsime siia aprilli lõpus, kui juba suur sügis... niiet.. ei tea üldse, mis meid ees ootab.

hetkel rohkem ei kirjuta, anname teada, kui uudiseid.

päikest.

Viisapikendus.

Esimene workingholiday viisa saab meil läbi 17. oktoobril... ehk siis selleks ajaks oleme tervelt aasta võõral maal viibinud... Teades Eestis valitsevast majandusseisust, mõtlesime, et ega see ju halb idee ei oleks, kui õnnestuks paar kuud kauem töötada, raha teenida ja seda rohkem ka lõpus paarikuist reisimist nautida... Nii siis taotlesime teist viisat... Kuna aga viisanõudeks oli 3 kuud farmitööd - mis meil paraku pooleldi tegemata jäi - siis oli tõenäosus viisa saada 50:50... 3 päeva närvikõdi ja üllatusüllatus, viisa vastus saabus e-mailile: viisapikendus olemas... Rõõm, segadus, kurbus... kõik ühes hetkes - minul vähemalt... Rõõm, et näed, saabki kauem olla; segadus - kas seda ma siis tahtsingi; kurbus - siis ju ei jõuagi jõuluks veel koju...

Plaanidest on veel vara rääkida... hetkel teame vaid seda, et püüame siin nüüd töötada kuni jaksame... hetkel on suht raske niiet pikki lubadusi anda ei saa...

Koju tuleku osas ei oska hetkel väga midagi mainida... kindlasti mitte enne aasta lõppu.. aga muud väga öelda ei oska.

Kirjutame, kui targemad...
igatsus on suur.
Katu

Siim ka ütleb tsau.

Tsirkuse etendus

Eile oli üle 9 päeva esimene vaba päev ja Siim tegi mulle toreda üllatuse - nimelt ostis piletid Suurele Moskva Tsirkusele, mis hetkel mööda Austraaliat tiirutab. Terve päeva veetsime raamatukogus arvuti taga, püüdes oma teise viisa avaldust ära saata... Sellega on nüüd siis korras ja enam ei sõltu meist endist miskit... Oleme rõõmsad, kui saame viisa ja ei ole üldse kurvad, kui viisat ei anta... järelikult siis oleme piisavalt rännanud ja on aeg koduste juurde tagasi pöörduda.

Tsirkuse etendus oli vahva elamus... Eks enamik etteasteid olid ikka tuttavad: erinevad akropaadid, kloun, tsirkuse hobused jne... samas oli paar päris ahhetama panevat show elementi, kirjeldada suht raske, panen siia lihtsalt paar pilti üles. Juba tsirkusse jõudes ütlesid Siimule, et ma olen jumala kindel, et see pagana kloun kutsub mu sinna lavale... No loomulikult. Kohe kui esimene inimeste valimine algas, olin ma kolmas kellel ta pilk peatus... ellu ma jäin ja midagi kõige hullemat tegema ei pidanud...: kujutletavat viiulit mängisin ja ilma toolita pidin istuma vms... paar inimest tulid pärast juurde ja ütlesid: You were great. Niiet. kuulus olen nüüd Geraldtonis:D.

Sellesse metallkerasse mahtus korraga 4 mootorratturit, kahjuks üks kergelt kukkus ja jättis etteaste pooleli, niiet kera avanemise hetkel sõitis ringiratast 3 motikat.

Brasiilia hullud - pildil nähtav atribuut hakkas keerlema ja mehed tegid ringi sees ja peal erinevaid trikke.


Kergelt painduvad Mongoolia inglid.

Ega muud väga polegi... üritame teid viisa osas kursis hoida.
Tervitused.