Mõned pildid uuest kodust

Kuna tegime nüüd kolimisprotsessi läbi ja oleme juba kolmandat päeva oma uues kodus, siis lisan siia mõned pildid, et saaksite meie uuest majast aimu:).

Tänavapoolne vaade.

Meie vannituba

Siim ja Lady

Suurtuba


Vaade suurest toast kööki

No ja mis siis ikka... meie igapäeva elu ringleb endiselt töö ümber ja seda nüüd pikemaks ajaks.. Ja ilmad on meil nii külmaks läinud, et öösiti on mingi 5 kraadi vahepeal... ja kõik kannavad mantleid ja talvesaapaid.

vot nii.
tööle.
:)

Kaua oodatud vihmavalang.

Ega meie seda vihma nii väga nüüd ei oodanud ausalt öeldes, aga kohalikud mingi viimane nädal muust pole rääkinudki, kui et mai viimane nädal sajab Geraldtonis igal aastal jne.. Tundus suhteliselt uskumatu, kuna oleme siin olnud nüüd täpselt kuu aega ja pole näinud ühtegi pilvist päeva.. kuni eilseni... Eile ärgates ei paistnudki hommikupäike, taevas oli hall ja peale 10tunnist und oli ikka kohutav väsimus (ole tervitatud madalrõhkkond). Õhtuks ei olnud veel vihmale läinud ja mina väga ei uskunud, et midagi toimuma hakkabki.. aga võüta näpust. Keset ööd algas selline maru ja vihma kallas nagu oavarrest. See ei olnud mingi lihtne sadu, hommikuks olid kõik kohad vett täis ja karavanpargist väljasõidul ootas meid eest paras uputus:). Ega jah... sellise maru ja tugeva vihmaga karavanis just meeldiv magada ei ole.. suhteliselt telgi tunne tekkis:D.

Siinkohal olekski vist kasulik liikuda uuele teemale, nimelt elamine. Tõenäoliselt veedame oma viimase nädala ratastel. Nimelt tuli L´Attitude 28 omanik Debbie üks päev meie juurde ja küsis, kus me elame ja et kas me ei tahaks elada kolme magamistoaga majas koos tema tütre Astridiga. No muidugi olime huvitunud ja kui ta pakkus, et nädalarent võiks olla 100 dollarit (karavanis maksame 175), siis ei olnud enam väga küsimustki. Maja asub meie töökohast 5 minuti jalutamise kaugusel, niiet bensiini osas saab olema suur kokkuhoid. Paar päeva tagasi käisime maja vaatamas.. Kõik on ilus ja kena.. hetkel veel tühi, mööbel kolitakse sisse sel nädalavahetusel. Debbie tütar Astrid on hästi tore tüdruk, niiet usun, et temaga maja jagamine saab olema päris lihtne (lisaks on Astrid minu töökaaslane restoranis). Ahjaa, pisike koerake hakkab meil seal ka olema:). Kui asjad korras ja oleme sisse kolinud, siis püüan ka pilte lisada.

Mis veel.? Siim on nüüd jälle korralik trennipoiss, tegi endale jõusaali kuuaja kaardi. Mina sinna ilmselt väga ei jõua, sest olen suht kogu aeg tööl. Siimul natuke paremad vahetused selles mõttes. Üritan leida aja, mil minna kaema Aqua Arenat, mis nagu hästi suur ujula, aga väike lootus on, et sealt leian sauna, mida nii kaua igatsenud olen.

Ega muud ei olegi, nüüd koju suppi keetma ja siis tööle:)

päikest!

PS.
Kallid Kristel ja Viljo! Me vägaväga mõtleme teie peale sel tähtsal nädalavahetusel.! Soovime teile õnne, rõõmu, armastust ja loodame, et see päev jääb teile kogu edaspidiseks eluks meelde!:) Kallistused noorpaarile;)

Töised ajad L'Attitude 28's

Teeme siis lühikokkuvõtte viimase aja tegevustest ja juhtumistest.
Nagu pealkirjast juba aru võib saada, siis hetkel on meil käsil töised ajad. Mõlemad töötame kohas nimega L'Attitude 28. Kadri siis ettekandjana seal restoranis ja mina aitan restorani taga asuvat Bottleshop'i avada. Bottleshop ehk Bottle-O ehk siis alkohoolsete jookide müügile keskenduv kaubandusasutus. Kui pood avamiseks valmis, siis peaksin sinna ilmselt tööle ka saama, ma loodan vähemalt :) Emadepäeval aitasin restorani inimesi ka hädast välja ja olin seal abitööliseks. mõnda aega üritame nüüd siin paigal püsida ja raha koguda, sest ei tea ju mis meid ees ootab.
Teine uudis on selline, et meie kallid eestlastest sõbrad otsustasid Eestisse tagasi minna, sest nad pole juba 2 kuud tööd leidnud ja asjal pole enam mõtet, raha kulub liiga palju, kui midagi juurde ei teeni.Nad nüüd ilmselt kolmapäeval põrutavad siit Perthi ja üritavad autod maha müüa ja siis äkki pühapäeval lennukile istuda...lahkumise auks sai ka kerge koosviibimine korraldatud neljapäeval. Panen ka üles väikese tõestusmaterjali...

Pildil siis üleval: Toomas, Kadi, Siim, Katu, Riina ja Heiki
All: Luke ja Dave

Sellega lõpetame seekordse otselülitusega Geraldtoni raamatukogust.
Jällenägemiseni!

1. mai - kevadpüha.. või meil siis sügispüha???

Paljupalju õnne juubeliks, kallis vanaema!!!

Meie igaõhtune vaade:)

Eile võtsime ette sõidu 160 kilomeetri kaugusele Kalbarri rahvusparki, mida loetakse üheks Lääne-Austraalia kuulsaimaks vaatamisväärsuseks. Meie saime kahjuks osaliselt pettumuse osaliseks. Juba Eestis olles teadsin kahte loodukaunist kohta, mis selles pargis asuvad... Need olid ka üks olulisim põhjusm miks sinna mineku ette võtsime. Olles 160 km selja taha jätnud, avastasime, et kruusatee, mis viib Nature´s window (looduse aken) ja Z-bend´i (mis peaks kujutama endast suurt kanjonit) juurde viib, on meie jaoks läbimatu. Nimelt oli see 27km-ne tee täiesti treppi sõidetud, niiet juba 15nega sõites tekkis tunne, et meie auto laguneb algosadeks.. Mis siis muud, kui keerasime peale 2 kilomeetrit tagasi. Sellegipoolest saime näha osasid loodukauneid kohti ja need õnnestus ka piltidele jäädvustada.

Jõe org Kalbarri rahvuspargis

Red Bluffi kaljud - ehk siis mereäärne osa antud rahvuspargist.

Vot selline huvitav maastik - metsast võib siinkandis ainult unistada..

Siim kaljudega poseerimas..

Leia pildilt Siim.

Leidsime vahva koha, kus väike rannake oli peidus kaljude vahel. Kohal nimeks Pot Alley. Ujuma minna kahjuks ei soovitata, kuna ookean väga ettearvamatu ja kaljudest tulvil.

Pot Alley

Looduslik sild üle mäsleva ookeani.

Veel üks nendest kuulsatest kaljudest.

Island rock

Pink Lake - roosa järv. Asub see Port Gregory lähistel. Vesi on järves mingite ainete kõrge sisalduse tõttu (ma hetkel üldse ei mäleta, mismoodi see täpselt seletatud oli). Aga vesi oli ikka tõeliselt roosa.

Kui te küsite, mis on meie edasised plaanid? siis hetkel ei oskagi täpselt vastata. Mina lähen täna ühte päris peenesse restorani proovipäevale.. ja tegelikult ei ole me isegi päris täpselt otsustanud, kas siia Geraldtoni pikemaks tahame jääda... eks püüame teid infoga kursis hoida.
Ahjaa, kui keegi plaanime lähiajal grillida, siis paluks meie eest ka šašlõkki süüa - kohutav isu on.

pai.
Katu

Geraldtoni nädal.

Loojang - karavanpargi rannas

Oleme nüüd siis nädalakese Geraldtonis olnud ja linnake on meile täitsa meeldima hakanud. Huvitav on see, et seda linna kutsutakse tuulte pealinnaks... siiani pole olnud päevagi, mil oleks olnud vaikne. Seetõttu on siin väga populaarsed erinevad veespordialad, mis sõltuvad tuulest - kitesurfing (lohesurf), purjetamine jne... Ilmad on nüüd tagasi soojaks läinud ja uueks nädalaks lubatakse juba püsivalt 28-31 kraadi päeval ja 17-21 öösel. :)

Oma edasiliikumise plaani oleme nüüd otsustanud edasi lükata.. Vähemalt nädalakese oleme veel siin ja üritame tööd otsida.. Põhjus lihtsalt see, et kohalikud teavad rääkida, et mida põhjapoole, seda raskemaks läheb selle töö asjaga ja lisaks sellele läheb üleval pool majutuse hind lakke.. Kuna oleme siin sellise armsa "oma maja" saanud endale, siis mõtleme siin veel õnne proovida. Ja mis siin salata, väga tore on vahelduseks teiste inimestega suhelda ja seda lausa eesti keeles. Sunset Beachi karavan pargis on eestlased varsti juba enamust saavutamas... Kohalikud igastahes naeravad, et 6 eestlast on ikka küll maru palju.

Mis siis veel. Ahjaa. See reede kuni esmasp on jube halb aeg tööotsinguks.. nimelt on kohalikel pühad - JÄLLE. Seekordne püha kannab nime ANZAC day ja on pühendatud erinevates sõdades võidelnud Austraalia ja Uus-Meremaa sõduritele. Igal poole toimuvad mälestusmarsid ja leinaseisakud. Ja muidugi kaasneb sellega taaskord see, et vaba päev on ka esmaspäev - iga püha toob endaga kaasa pika nädalavahetuse.

Tuult trotsides rannas

HMAS Sydney memoriaal - 2. maailmasõjas Austraaliale palju kasu toonud laevale, mis hukkus 1941. aastal Lääne-Austraalia lähistel kokkupõrkes Saksa sõjalaevaga - mõlemad laevad uppusid. HMAS Sydney pardal sai surma 645 meeskonnaliiget.

Siim läheb perele süüa tooma:)

Täna hommikul käisid eesti poisid Uus-Meremaalt pärit Dave´iga sukeldudes vähki püüdmas... Püüdmisriistaks selline terav ork. Kahjuks jäi saak väikseks - saada õnnestus ainult üks vähipoiss ja üks kala (millel õnnestus kotis oleva augu kaudu põgeneda).

Sellise koletise sõime ära..

Hoiame teid kursis, kui tuleb mingeid uudiseid:).

Margaretist Geraldtoni (750km läbitud)

Edastame teile, kallitele lugejatele, natukene pildimaterjali meie seiklustest Margaret Riverist edasi põhjapoole. Hetkel asume Geraldtonis. Linn asub 430km Perthist põhjas ja siin elab umbkaudu 20000 inimest. Üldiselt soe koht, kuid täna öösel tabas kella 2 aeg meid ootamatu paduvihm ja äratas kõik üles :) muidu on täitsa tore. Viibime siin terve nädala ja arvatavasti hakkame edasi liikuma teisipäeval.

Panoraamvaade Perthi läbivale Swan Riverile

Meie elumaja Geraldtonis :)

Seestpoolt kah väike ülevaade...päris lux

Freeway ehk siis maantee läheb otse kesklinna kõrvalt (pildil ei ole veel kesklinn), niiet linnast läbisõit on käkitegu.

See vaade meeldib ka mulle vist...

Mingi Põhja Austraaliale omane puu, mis oli Perthi istutatud

Kadri käis ka Botaanikaaias...

...ja nägi papagoid. Tegelt see tegelane oli meil karavanipargis

Rootsi hotell keset Perthi

Kraana, kellatorn ja vaateratas

See vaateratas oli jube väike, ma ei tea, miks inimesed sinna üldse läksid???

Samal ajal, kui ma vaaterattaga mängisin, leidis Katu ühe suure palmi, mida raskel hetkel toetada

Need mügarikud pidid olema mingid elusolevad kivist organismid vms. Tekivad põhiliselt soolajärvedes.

Injidup'i Rand...

...ja selle lained

Taaskord teele!

Heihei.

Oleme nyyd siin poolteist kuud paigas olnud ja aeg liikuda sinna, kuhu p2ike suundub, ehk siis - p6hja poole. L6ppsihiks v6tame linnakese nimega Carnarvon, mis asub siit kuskil 1300 km kaugusel. Seal peaks olema siis ka igasuguseid erinevaid juur- ja puuviljafarme. Teele j22b nii m6nigi ilus koht, niiet s6it sinna kestab kuskil n2dala ringi. Esimene peatus on L22ne-Austraalia pealinnas Perthis. Pyyame oma tegemistest nii palju ylevaadet anda, kui seda internetiv6imalused v6imaldavad.

Meie vahepealsed paar n2dalat... Yllatus, yllatus, aga oleme palju t66d teinud. Eelmisel t66n2dalal tegime lausa 6 t66p2eva ja saime t2iskoha palga... juhhhuuu. ja yllatuslikult on ka sel n2dalal 6nnestunud t66l k2ia t2itsa normaalselt. Aga sellegipoolest on aeg edasi liikuda, kuna viinamarjad p6him6tteliselt otsas ja ega siin muud midagi v2ga pole. Nyyd oleme tegelenud igasuguste yldiste farmit66dega, mitte ainult korjamisega. Oleme teinud fruit droppingut (koledate marjade v2lja l6ikamine, enne, kui marjakombain saab hakata marju korjama) ja de nettingut (see siis lindudevastaste v6rkude lahti p22stmine, et traktor saaks v6rgud maha v6tta). Vot nii.

Munapyhad olid meil ka t2itsa toredad. K2isime siit umbes 50 kilomeetri kaugusel v2ikeses linnakese nimega Dunsborough. K2isime rannas ja puhkasime niisama. Mune v2rvisime ka, sibulakoortega nagu kodus:).

Eile algas siin Margaret riveri veinifestival, selle raames oli peat2nav suletud ja rahvast kohutavalt. Peeti veinivaadi rallit ja myydi k2sit66 kaupa.

Issi kysis mult eile yhe hirmus imeliku kysimuse, et ega me vist enam ei taha koju tulla jne... Vastuseks siis k6igile, kes mingil imelikul p6hjusel nii arvavad: nii kaugel olles m6istab oma kodu v22rtust ja mul ei m66du yhtki p2eva, mil ma ei m6tleks, huhh, kus oleks tore varsti j2lle kodus olla:). Niiet, seda hirmu kyll ei ole, et me kavatsekski siia p2riseks j22da.

Kadri

PS. Kallu, Karo - ma n2gin teid unes. Me elasime j2lle kolmekesi kuskil Tallinnas ja niinii vahva oli. Te olete mulle ikka kohutavalt kallid.:)