M6ned pildid...

Lisan siia m6ned pildid, mis peaksid kuuluma eelmiste postituste juurde... varem pole olnud selleks lihtsalt v6imalust.

Margaret River - Rivermouth

S6ber teiste eestlaste k2mpingu seinal.


Busseltoni 2 km-ne jetty.


Busseltonis

Siit tuleb siis punane vein.

Viinamarjakombain.

Farmit66tegijad..

...

j2rgmine n2dalake Margaretis...

Aeg lausa lendab ja kuidagi yllatunud olin, kui n2gin, et pole juba terve n2dala meie tegemistest m2rku andnud. Yritan siis selle yyratu vea parandada.

Elame endiselt Clinti' i juures ja eluolu on t2itsa elatav.. sellest kogemusest olen 6ppinud kasutama lihtsat t6de, mida ema on mulle pisikesest peale 6petanud: Sa ei saa muuta teist inimest - sa saad muuta ennast! No ja nii ongi. Pyyame hakkama saada ja hetkel toimivad asjad t2itsa rahumeelselt:). Aga sellegipoolest on plaan paari-kolme n2dala jooksul hakata Margaretist yles liikuma, suunaks linnake nimega Carnarvon. Linn peaks olema sisuliselt sama suur kui MR (umbes 6900 in), asub samuti ookeanile l2hedal ning peaks olema yks suur farmipiirkond.. eks me n2e:). Ja muidugi on seal soe... Sest siinkandis l2heneb talv, sajab palju rohkem ning 66d on juba p2ris jahedad. T6en2oliselt pysime siin veel nii kaua, kui v2hegi viinamarjadega midagi teha on.

T66st siis... T66ga on nii nagu temaga on... Mida see siis t2hendab? T66 on enamasti meeldiv, ei midagi rasket.. Ja kes ei naudiks p2ikeset6usu ajal 6ues olemist. Jama on sellega aga selline, et t66 on hirmus ebaregulaarne ja p2evad lyhikesed - eile, ja t2na tegime n2iteks m6lemal p2eval 3,5 tundi t66d.. Ja esmasp, teisip olime yldse vabad, kuna vihma sadas.. vot sellised asjad on halvad, sest tulemuseks on see, et j22me n2dala tundidega umbes 15 ja 20 vahele ja seda ei ole just m2rkimisv22rselt. Aga 2ra elame ja natuke paneme k6rvale ka:). Viimasel ajal oleme sattunud nendele objektidele, kus makstakse palka tykit66lt... et siis.. nii palju 2mbreid kui korjad, nii palju teenid.. Ega me mingi aeglased ei ole, u 15 aastat s6strakorjamise staazi ikkagi selja taga (Liina, ma tean, et z tahab katust seal, aga mul on inglise klaviatuur:)).

Mis veel. Ahjaa. meist umbes 40 km l6una poole juhtus paar p2eva tagasi suur katastroof.. Nimelt olid 84 suurt vaala sattunud Hamelin Bays kaldale ja ei p22senud tagasi vette... Sajad vabatahtlikud yritasid vaalasid niisketena hoida, kuid kahjuks suudeti p22sta vaid 11. Lisaks oli yle 50 vaala surnud juba vabatahtlike kohale j6udes... Ja paljudel tuvastati haihammustusi. Kaadrid, mida meedias n2idati, olid igastahes kohutavad. 11 vaala, kes suudeti p22sta, transporditi Flinders Baysse ja lasti sealt vette, kuna seal sygavam ning t6en2osus, et nad uuesti kaldale ujuvad, v2iksem...

Eelmise n2dalaga sai hirmus suureks harjumuseks Kadil, Toomasel, Riinal ja Heikil kylask2imine. Hirmus kahju, et nad teisip2eval siit 2ra l2ksid... aga eks me pyyame nad kuskil tee peal j2lle kinni. Siinkohal 6nnesoovid Kadile, kellel t2na synnip2ev - j22raplika:).

Ja emme, issi ja venna - ait2h kingi eest... ma ikka hirmus r66mus ja muudkui raputan seda kasti:D aga lahti ei tee, veel:)

NB. Siim on ka veel tegelt t2itsa olemas siin:D ta lihtsalt ei ole hetkel suurem blogitaja.

segadus aadressiga:)

Oleme vist teid k6iki suutnud segadusse ajada oma aadressi osas. Segadus tuli siis sellest, et tegelikult otsustasime laup2eval, et vahetame elukohta... sest mis siin salata, meie emmed-issid on meid ikka natuke puhtamates kodudes kasvatanud.. Nojah... aga inimene peaks ju tegelt suutma harjuda ja kohanduda... nii otsustasimegi, et pysime veel ikka mingi aja seal - yyri maksame n2dala kaupa ja mingit tagatist pole, niiet kui yle viskab, siis kinni meid miski v2ga ei hoia. Kasutada v6ib siis m6lemat aadressi:
Siim ja Kadri
53 Hillier Drive
Margaret River
6285 WA
Australia

v6i seda postkontori oma, mis eelmises postituses.

Meie eelmine n2dal l2kski t66tamise t2he all.. hommikuti vara yles ja p6llule:).. oli raskeid p2evi ja oli kergemaid, aga sisuliselt j2ime t66ga rahule ja saime h2sti hakkama. N2dalavahetusel olime vabad ja nautisime 2 p2eva rannam6nusid. Laup2eva 6htul k2isime Kadil, Riinal, Heikil ja Toomasel kylas ja veetsime meeldivalt aega:). Pyhap2eval tegime v2ljas6idu Busseltoni, mis asub Margaretist umbes 50 km p6hja poole. Busselton on p2ris palju suurem, seal elanikke tervelt 24 000. Kuulus on koht oma paadisilla (jetty) poolest, mis on terve l6una poolkera pikim - pikkuseks 2 km. Silla m6te oli vanal ajal siis see, et kuna sadam oli hirmus madal, siis suured kaubalaevad l2hedale s6ita ei saanud... see lahendatigi silla ehitamisega.. m66da silda s6itis rong, mis transportis kaupa laevale ja laevalt maha.

Eile k2isime t66l, t2na saime vaba p2eva, mida me tegelt isegi yldse kohe ei tahtnud. Nyyd j22me lootma, et homme saame ikka j2lle t66le.

:)

Uus kodu ja esimene p2ev t66l.

Kui teil on hirmus tahtmine meile midagi saata:D, siis kasutame postkontori aadressi, kuna ei ole yldse kindlad, kauaks siia j22me. et siis:
Kadri Kaljumets/Siim Palu
Margaret River Post Office
WA 6285
Australia

Emme, pyya mitte eksida, seekord.:)


Nonii. Jah, t6esti, oleme oma esimese farmip2evaga yhele poole saanud. Vabandan juba ette, et kirjutan ilma t2ppit2htedeta, istume raamatukogus ja siinsed klaviatuurid ju neid ei tunnista.
Vahepeal kolisime oma uude koju. Kodu asub linnakeskusest umbes 10 minutit jalutada ja on h2sti rahulikul t2naval.

Elame yhe katuse all 30aastase surfari Clintiga. Ta on h2stih2sti tore ja abivalmis mees.. alguses oli minu jaoks muidugi hirmus harjumatu, et ta muudkui kanepit suitsetab, aga see see surfari elu vist. Yldiselt on ta vahva sell... Tal on h2sti armas 3,5 aastane poeg, kes meil tihti kylas k2ib. Ahjaa,. yks kasulik hobi on Clintil veel.. Nimelt ta k2ib kalal ja oooooo kui head kala ta koju t6i.. Et siis saame vahel tasuta syya:)
T66 osas oleme muudkui ikka uurinud ja puurinud.. eile k2isime kahes viinamarjaistanduses t66d kysimas ja seal oldi restorani t66 osas suht optimistlikud (iga istanduse juures on restoran). No ja uuesti k2isime l2bi ka Vinepowerist, mis on yks kolmest t66byroost... jutt ikka sama.. olete kuskil listis, kui millalagi vaja, kyll helistatakse.. Nojah.. suht lootusetu.. Aga yllatusyllatus. Eile helises minu telefon ja helistati sealt samast Vinepowerist ning kutsuti t2naseks t66le.. juhhhuuu. kella kuueks 2ratus ja kell 7 olime kontori ees hakkamist t2is. Suur osa viinamarjade korjamisest tehakse tykit66na.. ehk siis nii mitu 2mbrit korjad, nii palju palk... T2na tegime aga tunnipalgaga t66d.. ja t66tasime vapralt 4,5 tundi (keskp2evast l2heb liiga kuumaks, siis t66 l6petatakse). Kobarate l6ikamiseks on siis igal yhel v2iksed oksak22rid ja nii siis neid tulebki n2pistada. Mina muidugi n2pistasin endale s6rme ka... k6ik kohad verd t2is, aga 6nneks ei midagi hullu... tohterdasin end kiirelt 2ra ja p6llale tagasi:D. Kahepeale teenisime siis kuskil 120 doltsi... no asi seegi, kui n2dala yyr on 170:).. Homme lootust j2lle minna.. oleme vaprad:)

Mis veel uut? Saime n2dalavahetusel yhtede h2sti vahvate eestlastega tuttavaks.. K2isime reedel pubis ja pyhap2eval kylastasime kohalikku juustu- ja soksivabrikut (need kyll osutusid lihtsalt poodideks, aga vahva oli ikka).

Ma nyyd rohkem ei kirjuta, l2hen endale raamatuid valima, saan l6puks ometi lugeda j2lle.. heheee. Siimule tegime ka raamatukogukaardi:P

kalli

Esimesed päevad Margaret Riveris

Ja olemegi oma reisimise selleks korraks lõpetanud. Läbisime 17 päevaga 6152 kilomeetrit. Kuna nägime nii paljusid ilusaid kohti, kogesime nii erinevaid emotsioone, siis võis kohale jõudes öelda, et huuuh, täitsa väsinud. Aga vägaväga rõõmsad :).

Meie uueks koduks on siis Margaret River, mis asub Austraalia edelaosas ning on selline armas väikelinn. Püsiv elanike arv on 6000, aga kuna tegemist on Lääne-Austraalia mõistes väga populaarse turismi sihtkohaga, siis on inimesi tegelikult palju rohkem. Margaret River on kuulus maailmatasemel surfirandade ja piltilusate viinamarjaistanduste poolest.

Margaret River - Surfers Point (selliste piltidega tahaks kiusata Tiiu Eddit, kes on surfar).

Kaljune kallas Rivermouthi juures

Esimesel päeval kohale jõudes tabas meid suure ehmatusena Pikk nädalavahetus. Nimelt oli Lääne-Austraalias 2. märts püha... ja see tähendab seda, et kõik sõidavad kodudest minema... ja see omakorda tähendab, et kõik majutusasutused on täiesti täis. Nii oligi. Isegi telgikohta oli võimatu leida... mina hakkasin juba vaikselt mõtlema meie armsas Falconis magamisele (Siimule ei hakanud seda kõva häälega mainima...).. Õnneks juhtus aga nii, et ühes kämpingus siiski oli üks kämpingumajake pakkuda... Hind muidugi soolane - 1 öö 100 dollarit.. aga mis teha..:)

Teisel päeval olime juba natuke asjalikumad.. hakkasime noortehosteleid läbi kammima.. muidugi tulid sealtki negatiivsed vastused, aga ühes kohas öeldi, et võime saada koha 8inimese tuppa.. ahvatlev? mitte just väga... lõpuks tuli välja, et üks kahene tuba täitsa olemas... ja nii me selle endale 3 ööks võtsimegi.

Kaugemale väga mõelda ei julgenud kui paar päeva, kuni... jaah... Läksime uurima linna infostendi, et äkki on mingeid majutuse kuulutusi, et keegi üürib tuba välja vms. Kuigi ootuseid kõrgeks ei ajanud, sest teadsime teiste eestlaste jutust, et päris raske on midagi leida. Meil aga vedas. Nimelt. Seisime meie siis seal stendi ees ja arutasime kõva häälega ühte kuulutust.. kui üks meesterahvas, kes seisis meie kõrval, küsis tõsise austraalia aksendiga, kas otsime juhuslikult tuba... Me ei saanud kumbki mitte midagi aru... küsisime mitu korda, Sorry??.. Lõpuks saime pihta. No ja nüüd ongi lood sellised, et kolime homme selle sama tüübi majja. Üür peaagu poole soodsam kui Sydneys:). Puhas vedamine. Paar ööd oleme enne veel kämpingus.. et ikka telgimõnusid mitte unustada. Ahjaa. Kahjuks netti meil seal olema ei hakka, niiet... peame kasutama tasulise interneti rõõmusid.

Natuke siis veel ka töö osas.. Viinamarjade korjamisega on siin selline süsteem, et on 3 nn tööagentuuri... sinna tuleb nimi kirja panna ja siis sealt hakatakse järjest inimesi põllule saatma. Me siis ka rõõmsalt teisel päeval agentuuridesse, et nimesid kirja panna.. ja mida me näeme? kahe uksel kolmest on kiri : No work available (tööd ei ole)... võttis meele mõruks küll. igaks juhuks käisime ikka sees ka ja saime sama vastuse... töö ootajate järjekorras on 50 inimest.. Me veel alla ei anna, aga võimalused hetkel väga väikesed... eks siis peame hakkama muid valdkondi vaatama.

Nüüd oleme teinud kol korraliku rannapäeva ja hakkame pruuni jumet omandama:)

Hamelin Bay (40 km Margaret Riverist lõunasse)

Hamelin Bay - raid ujusid kaldaäärses vees - Siim tegi ühele pai:)

Täna õhtul saame nelja eestlasega kokku, kes ka siinkandis. Äkki saame kasulikke näpunäiteid, kuidas töö asjale läheneda.

Teekonna viimased kilomeetrid...

16. päev Esperance - Mt Barker 482km

Tegime kiire sõidupäeva ja sõitsime kogu maa 4,5 tunniga. Tänaseks lubatakse vihma ja võimalikku äikest ja ööbime siseruumides, vahelduseks.

Kaardil siis distants peale SA-WA piiri ületamist kuni meie sihtkohani välja.

Teekonna viimane lõik Western Australia osariigis

PS Eelmises postituses täpsem info viimastest päevadest...

mitmemitme päeva tegemised...

Oijah, oleme jõudnud tagasi tsivilisatsiooni. Püüame nüüd piltide abil anda ülevaate Nullarbori kõrbe ületamisest... Lugedes eelmist blogi, sain teada, et oleme omadega 11. päeva jõudnud... et siis. natuke fakte ja siis annan sõnajärje Siimule üle.. ta lubas seekord kirjanik olla.

11. päev Adelaide - Wudinna 588 km
12. päev Wudinna - Ceduna 280 km

13. päev Ceduna - Cocklebiddy 776 km
14. päev Cocklebiddy - Esperance 645 km
15. päev Esperance

Mina siinkohal lõpetan.:)

Lehva-lehva ka minu poolt siis...
Adelaidest lahkudes oli moraal kõrge ja tuhisesime mööda maanteed nagu noored uljaspead. Ilm oli ilus, päike paistis ja tsivilisatsioon hakkas vaikselt kaduma... järgmine suurlinn ikkagi 2700km kaugusel. Teadsime, et vahepeal on küll väikelinnu, aga ei arvanud, et asjalood on nõnda nigelad nagu lõpuks välja tuli :)
Niisiis algselt oli järgmiseks peatuspaigaks valitud koht nimega Kimba, kus pidi asuma täitsa normaalne Caravan Park telkimisvõimalustega. Kohale jõudes ootas meid ees tühi plats ühe majaga, kus asus vastuvõtt ja taamal väike onn pesemisvõimalustega...heites sellele pilgu otsustasime edasi sõita u. 100km. Ööbimiskohaks sai siis Wudinna, kus võtsime kämpingumajakese. Lõdvestusime peale pikka sõitu basseinis ja vaatasime perenaisi. Koht oli igati normaalne.
Järgmise päeva sõiduplaan oli lühike, sest sihtpunktiks oli viimane piisk tsivilisatsiooni enne Nullarbori kõrbe, koht nimega Ceduna. Seal oli ka veel kõik olemas, mis ühtedel trippijatel tarvis. Ööbisime telgis ühes rannaäärses kämpingus, mängisime lauatennist, võtsime päikest ja käisime ujumas...ühesõnaga lõdvestusime enne suurt Nullarbori. Kämpingu omanikud hoiatasid meid, et järgmisel päeval lubab põrgukuumust ja mitmedki on loobunud sõidust edasi. Me otsustasime, et liigume edasi, sest mis vahet on, kas me passime selle kuumusega ühes kohas ja sureme või siis liigume edasi ja on sellest suremisest ka mingit kasu. Start oli planeeritud väääga varajaseks...äratus 6.00 ja autole saime hääled sisse 7.15, pool tundi peale päikesetõusu. Hommikul oli väga lahe sõita, isegi jahe võiks öelda, aga see, mis hakkas toimuma kuskil 11-12 ajal polnud enam naljaasi. Nagu me õhtul saime teada oli temperatuur olnud Euclas (koht peale WA-SA piiri) 45 kraadi + tugev tuul. Ja see kuumus kestis kella 17ni. Iga kord kui autost välja astusime oli tunne nagu 5 aborigeeni puhuks soojapuhuritega kuuma õhku näkku...tõsiselt kuum ...ja see tuul olevat ulatunud kuni 50m/s. Sõitsime sel päeval 776km, sest lihtsalt ei suutnud kuskil püsida. Helistasime ja broneerisime Coklebiddy Roadhouse'is toa ja läksime sinna konditsioneeriga tuppa peitu selle hirmsa kuumuse eest.
Õnneks hommikul oli kõrbetuul asendunud jahedama lõunapoolt tuleva ookeanituulega ning järgnev päev möödus juba inimlikes tingimustes. Tegime järjekordse tubli sõidupäeva, et jõuaks Aussie lõunakaldale välja. Läbisime 645km nagu niuhti ja saabusime Esperance'i. Siin on ühed maailma ilusaimad rannad...puhta valge liivaga ja ookean on kaldal helehelesinine. Kalda ääres rannikuvetes on kümneid väikseid saarekesi, mis kõik on sisuliselt suured raudkivist saared. Kui idast siia liikudes oli kaldajoon üldiselt paekivikallastega ääristatud, siis siin on põhiliseks pinnavormiks granite ehk siis raudkivi. Väga võimsad kivimürakad ulatuvad ookeanist välja, kõige kõrgem oli vist 345m merepinnast. Oleks need saarekesed paekivist oleks ookean need ammu ära uhtunud, nagu juhtus kaheteistkümnest apostlist neljaga. Aga raudkivi on ikka kordades vastupidavam ja tänu sellele on siin säilinud uskumatult kena vaatepilt kaldalt ookeanile vaadates... nähes vees mitmeid väikseid saarekesi.
Täna käisime kõige ilusamas rannas nimega Lucky Bay ning vaatasime üle ka kõik teised Esperance'i rannad. Homme liigume edasi Albany külje alla Mt Bakerisse ja siis ilmselt järgmisel päeval oma sihtkohta Margaret Riverisse.

Natuke ka silmailu:

Nagu plakat ütleb...

Meister tööhoos - Ceduna

Ceduna päikeseloojang

Nullarboris väga levinud liiklusmärk

Nullarbor ehk ladina keelest "ilma puudeta"

Sõber 45kraadises kuumuses

Selle kuumusega jäid isegi vaalad kuivale - Eucla

Veel üks populaarne liiklusmärk - Austraalia pikim sirge

Western Australia

Esperance, kaunite randade linn - West beach

Meister rannas

Veel üks ilus rannajoon.

... ja veel...

Känguru surfikool - Lucky Bay

Lõunasöök peale surfitundi.

Peale 5000 km veel entusiasmi täis.