3 aastat tagasi...

Aeg möödub halastamatu kiirusega. Täiesti juhuslikult avastasin end täna sirvimas raamatut, mis sai minu ja Siimu Austraali reisi blogist välja antud ja tabasin end mõttelt, et see, kui ruttu igapäevaelu meid kaasa kisub, on täiesti märkamatu. Nii suur asi said tehtud ja kõige lahedamad mälestused kogutud. Ja täna käin oma rada ja see tundub kuskil kauguses mingi udukogu. Siit siis mõte, et olulisi hetki tuleks ikka aegajalt meenutada, siis tuleb soe tunne südamesse! Ja reisimine on nii tore!

Täpselt 3 aastat tagasi 30. märtsil sõitsime Singapurist Malaisiasse, et veeta minu sünnipäev troopilises Kuala Lumpuris Vormel 1 võistlust vaadates. Ütlemata lahe oli! Meeletu troopiline vihm ja Petronase kaksiktornid. Ja kui nüüd meenutamiseks juba läks, siis sellest veel aasta varem olime mu sünnipäeva ajal Margaret Riveris, viinamarjaparadiisis. Ärkasime kell 5, et minna marju korjama ja juba üheksaks hommikul olime kodus tagasi :).

Troopikast ei ütleks praegugi ära - ei mäleta, et oleksin 27 aasta jooksul oma sünnipäeva pidanud selliste hangede ja miinusega. Aga mis siis ikka, Eesti.
Soovin kõigile ilusaid kevadpühi, mida ka ikka enamik aastaid kaunistanud sinililled ja lumikellukesed, seekord siis võimalus teha lumeingleid :).

Jägala joal 29. märts 2013

Iga l6pp on millegi uue algus...

Elus on ikka nii, et iga etapp l6ppeb ykskord 2ra ning siikohal vast peaks siis meie aasta ja 7 kuud ning 1 n2dal kestnud maailmaavastamisetapi kokku v6tma. Nyydseks vist k6ik teavad, et oleme elu ja tervise juures kodus tagasi. Kodutee kulges meil siis j2rgmiselt: 19. mai lendasime puhkeparadiisilt Phuketilt Bangkoki, kus parasjagu oli yks rahutuste hullematest p2evadest.. Nimelt oli v2lja kuulutatud liikumiskeeld, mille t6ttu olid k6ik kauplused, s66gikohad jms suletud, televiisor ei n2idanud yhtegi normaalset kanalit ning s6jav2elastest kontrollid ja patrullid olid igal pool... Koleduste koldesse me ei l2inud, 66bisime kesklinnast kaugel ning juba hommikul l2ksime tagasi lennujaama, et alustada 10 tundi kestvat lendu liinil Bangkok-Moskva. Pikad lennud on ikka raske, kuid midagi v2ga hullu ei olnud, v2gev vaade avanes umbes poole lennu ajal, kui lendasime m66da Mount Everestist... M2ed oli ikka v2ga v6imsad. Peale Moskvasse maandumist pidime viibima 6 tundi transiiditsoonis ning ootama oma 6ist edasilendu suunal Moskva-Riia. L2ti pealinna j6udsime kesk66ks ning veetsime yhe 66 vanalinnas pisikeses hotellis. Hommikul v6tsime suuna bussijaama, kus meid ootas Eurolines'i buss yhes bussijuht Ainiga ning teekonna viimased 4,5 tundi v6isid alata.

21. mai p2rastl6unal Tallinnasse j6udes olid tunded vastakad.. tegelikult kohe ei teadnud yldse, mida tunda.. yhelt poolt oli suursuur kojuj6udmisr66m ning kergendustunne, teisalt aga valdas selline l6petatuse ning tyhjuse tunne. Nende viimase 3 kuuga olid selline p6nevus ning 2revus juba saanud meie igap2evaelu osaks.. Yhistranspordis eesti keele k6nelemine tundus harjumatu, kuid n2iteks televiisorist filmi vaadates hakkasin mina automaatselt eestikeelseid subtiitreid lugema, kuigi tegelikult olime ju juba yle pooleteise aasta ilma nendeta hakkama saanud.. Mis siin muud 6elda, kui et eks inimene on ikka mugav olevus..

Nyyd oleme kohal ja m6nes m6ttes oleksime nagu alguses tagasi. Loomulikult tunneme, et selle 2raoldud ajaga oleme saanud juurde uusi kogemusi, muljeid ning eelk6ige usku endasse.. ning teadmise, et julge pealehakkamisega ei j22 elus kunagi h2tta. Nyyd tagasi olles v6ime julgelt 6elda, et kellel tuleb m6te v6i soov minna ning julgust j22b puudu, siis MINGE MINGE MINGE, sest te tulete tagasi v2ga rahulolevalt. Meie hirm, et 2raoleku ajal v6ime kodus millestki eriti olulisest ilma j22da, oli alusetu.. K6ik oli suhtkoht samal kohal, samas kui meie olime selle aasta ja 7 kuu jooksul tutvunud 5 riigiga, praktiseerinud keelt ning 6ppinud hakkama saama v66ras keskkonnas.

Tahaks veel 6elda Ait2h k6igile, kes meie tegemistele aktiivselt kaasa elasid, nyyd kodus olles kuuleme, et lugejaid oli ikka kohe v2gav2ga palju... - ei osanud arvatagi, et lausa nii palju. eks see eestlane ole juba selline inimeseloom, kes tyhjat2hja peale kisa ei tee (loe: kommentaare ei kirjuta)..

Mainin veel siinkohal 2ra ka selle, et minul on nyyd uus telefoninumber: 53 583 444; Siimu oma j2i endiselt samaks: 55646946

Loodame Teid k6iki peatselt n2ha:)

Katu ja Siim

Phuketi saarel.

Ytleme siis nyyd tere Taimaalt - Sawatdee kha (ja kui sa oled mees, siis ytleb krab iga lause l6ppu).. V6in kohe 2ra mainida, et ega siin pikka asjalikku kirjutist ei tule, kuna nyyd oleme ju puhkusele... jajah. emme-issi nyyd naeravad oma p6llut66de k6rvalt ja m6tlevad, et olen lolliks l2inud... aga tegelikult on 3 kuud j2rjest reisida yks v2ga raske t66.. iga p2ev pyyad m6elda ette, kuidas j2rgmisesse kohta j6uda, kus majutuda, kuidas eelarves pysida jnejne... Siiani oli meil seiklus, rohkem kui 2-3 66d yhes kohas ei pysinud. Nyyd siin Taimaal oleme puhkusel. Selle otsuse v6tsime juba mingi hetk vastu, et siin ei hakka yldse t6mblema, tegeleme lebotamisega, et siis Eestis olla valmis emmele-issile hea laps olema:D (see siis k2ib pigem minusuguse maalapse kohta:D).

Okei. Oleme nyyd olnud siin Phuketi saarel juba n2dala ja natuke peale ja aega on veel j2relgi. Kuulsin, et kodumaal on nyyd juba kihlvedu k2imas selle kohta, millal t2pselt me j6uame jne. 2ge. j6uame kui j6uame... kyll te siis aru saate kui kohal oleme.
Taimaa on nyyd j2lle v2ga erinev Aasia riik.. veidi v6ibolla sarnaneb oma olemuselt Malaisiale, aga kindlasti ei n2e v2ga sarnasusi Vietnamiga. Siin on j2lle t2nav t6sine myygit66 paradiis ja igal sammul kuuled hyydeid (meile enamasti vene keeles), tunned v66raid k2si sind poodi t6mbamas jnejne. Naljakas on see, et arvasime, et siin saab olema k6ik p2ris odav (nagu ka Vietnamiga panime sutsu puusse sellega), tegelt ei ole midagi... kohalikudki r22givad, et paar aastat tagasi oli ikka v2gav2ga palju odavam, nyyd julgeme v6rrelda hinnataset umbes Eestiga, v2hemalt s66gid jne..
Hotell on meil v2gev, ikka puhkusele omane. Basseini 22res oleme p6hikylalised. Minul on hommikus66gil s6ber - munakokk... nimelt tema siis praeb, keedab ja yldse teeb munaga k6ike, mida hotellikylastaja tahab... No ja siis esimene kord ta kysis mult kust ma p2rit,.. kuuldes vastust Estonia hakkas noormees end v2ristama : very cold, very cold.. ja hakkas tegema lumerookimisliigutusi... ja nii k2is see siis igal j2rgneval p2eval... mind n2hes hakkas kujutletavat lund rookima. haa. selline arvamus siis siin maal meie kodumaast.

Yhel tuuril k2isime ka: Phi Phi saarte yhep2eva tuuril. Loodus oli ilus, k2isime snorgeldamas, kylastasime Ahvide randa, kus nad lihtsalt m66da randa ringi jooksid ja yritasid turistide varandust varastada... Giid r22kis, et eelmisel reisil oli yks naine oma fotokast ilma j22nud... me seet6ttu nende ahvipoistega v2ga tihedat s6prust ei loonud.

Nyyd kuulsime, et Eestimaal on alanud suur kuumalaine,.. vist v6ib varsti koju kyll tulla. Loodame, et seda natuke kestab, ei tahaks kohe temperatuurishokki saada:D. K6ige imelikum on m6elda, et oleme olnud kodust eemal aasta ja 8 kuud ja et nyyd saab see seiklus l2bi... tegelikult tekitab k6hedust ka.. Eestist lahkudes oli hirm tundmatuse ees, nyyd hirm igap2eva elu ees... inimloom on yks imelik olevus. J2rgmise korrani, eks paistab, kas see siis veel Taimaalt v6i juba kodust.

Ilmselt viimast korda Vietnamist...

Ja saabki meie Dalati aeg homse hommikuga otsa, mil asume teele Saigoni suunas. Buss v2ljub hommikul kell 7.45 ja kohal peaks loodetavasti olema kella kolmeks.. eks n2is.
T2na kolisime Villa Pink House hotellist v2lja, viskasime oma kotid tuurifirma auto pagassi ja asusime oma yhe p2evasele tuurile. Asi algas sellega, et giid tutvustas end ja ytles kohe 2ra, et tal on pohmakas, et eile oli k6va v6tmine.. no mis siis ikka.. lepime olukorraga.. tegelt oli tegemist v2ga vahva kutiga, kellel inglise keelgi suus ning saime Vietnami elust-olust nii m6ndagi uut teada.
1) K6ige pealt l2ksime Dalati teise k6rgeima m2e jalamile, et meie kui spordiinimesed saaksime yles matkata, et vaatest pilte teha. M2e k6rgus merepinnast 1770 m. Auto pani meid maha 1400 m k6rgusel ja giid ytles, et tavai, hakake ronima, me l2hme hommikust s66ma.. Suured hakkajad m2evallutajad.. Nojah, ei olnud arvestanud faktiga, et esiteks oleme merepinnast juba parajalt k6rgel ning iga fyysiline tegevus v6tab v6hmale ja tundub nagu 6hku ei j2tkuks ning teiseks t2nu eelmiste p2evade vihmasadudele oli rada m6nusalt libe.. Mina sain k2ed maha pandud ikka p2ris mitu korda. Aga m2e otsa me j6udsime ning vaade oli v2gev.

2) Peatusime Paradiisi j2rve juures, et pilti teha. Tollest j2rvest saab kogu Dalati linn oma kraanivee ning giid toonitas, et vette pissida ei tohi, mitte et see meil plaanis oli.

3) Dalat on v2ga kuulus erinevate farmide poolest.. Kasvatatakse siin peamiselt lilli, juurvilju ning kohvi. Juba linna saabudes imestasime, kui kohutavalt palju on igal pool kasvuhooneid, nyyd siis saime t6estust. Meie j2rgmiseks peatuspaigaks sai lillefarm. K6ige populaarsem linn farmides on roos, mis siin ka kohutavalt odav - 20 krooni eest saab 50 roosi6it.. no nii v6iks ju lilli kyll kingituseks tahta. J2rgmisel kohal on Gerberad ning v2gav2ga kallid on siin kandis nelgid. 4) Vietnam on maailmas 2. kohal kohvikasvatamise osas.. Ka Dalati m2gistel aladel oli kohvifarme v2ga palju. Kohviube sellisel naljakal rohelisel kujul vaadata oli kyll imelik. Kui oad saavad roosakas-punase v2rvuse, siis on aeg koristust66deks, viljad on valmis.. seej2rel pannakse need umbes 10-11ks p2evaks p2ikse k2tte kuivama. Kui see tehtud, siis saab peale koorte eemaldamist n2ha juba t2itsa kohvioa moodi uba.. viimane osa tuleb siis tehastes, kus toimub nende ubade r6stimine. 5) Kylastasime ka mingit putuka-skorpioni-konnafarmi.. S66vad nad ju siin selliseid imelikke asju ja too farm tegeleski myygiks konnade ja skorpionite kasvatamisega. Mingit erilist muljet see peatuspaik meis ei tekitanud, niiet liigume edasi.
6) J2rgnes peatus, kus saime kohaliku riisiveini valmimist n2ha. Nojaa maitstagi saime - 70%list m2rjukest. jube oli, k6rvetas, mis segane.
7) Yhest pyhakojast pidime ikka ka l2bi k2ima. Seekordne pagoda kylastus oli p6nevam kui eelmised.. Ja pagoda nurga taga oli endale leidnud koha Vietnami suurim "happy-Buddha" ehk siis r66mus Buddha. Yhe v2ga vahva skulpruutiga oli tegemist kyll. 8) Edasi Dalati l2hedal asuvatest koskedest suurima - Elevandi kose juurde. Olles n2inud Austraalias jube palju ilusaid jugasid, j2ttis see koht meid kyllaltki kylmaks.
9) Vahepeal oli k2tte j6udnud l6unaaeg ning giid viis meid kohalikku restorani l6unatama.. Toite valida me ei saanud, pidime vaid lauda istuma ja ootele j22ma.. ja oi kus hakkas toite tulema: kana, siga, veis, juurviljad, kevadrullid, muud rullid, tofu, loomulikult riis ja magustoiduks arbuus.. l6unas66k missugune.. ja hinnaks n2kku 50 krooni koos joogiga.. odavaim s66ming meil siin maal ja julgen 6elda, et maitselt yks parematest.
10) Peale l6unat oligi j22nud veel vaid kahe koha kylastus. Nendest esimeseks oli siiditehas.. N2ha saime k6ike t2itsa nullist.. kuidas oli siis see siidiussike, kes hakkas endale kookonit kuduma.. kui kookon hakkamas, siis visati ussi-kookonid keevasse vette paariks minutiks ja kohe seej2rel j22kylma.. see pani siis siidiniidi jooksma.. siis seoti niidiots masina kylge ja hakati kookonist niiti arutama ja seda nii kaua kui vaene ussike oli peaaegu katmata. ja seal samas valmisid sellisel teel saadud siidiniidist ilusad linikud, sallid, limpsud jne.
11) V2simus suur, kuid yks peatus oli meil siiski veel j22nud - Crazy House (segane maja). Tegemist oli siis yhe andeka vietnamlasest arhitektuuri vaimusynnitusega - maja, mis n2gi v2lja nagu yks hiigel puu oma okste ning v6radega. Ja seal puumajas (ehitatud tegelikult ikka kivist) olid erinevate temaatikatega toad: tiigri-, karu-, kotka-, k2nguru jne toad. Ja igas toas oli v6imalik 66bida ka.. suure raha eest muidugi. Meie sellele ei m6elnud, kuigi v2simus oli suur.. Lasime end ikka oma hotelli viia.
T2nase 66 hotell on meil v2ga kena, sauna ja mullivanniga... teistkordselt kogu Eestist 2ra oldud aja jooksul sai leili nauditud.. m6nus. uni tuleb hea. Ja p2ev oli meil vahva..
Ilmselt j2rgmine postitus juba Taimaalt.
Veelkord 6nnesoovid vanaemale synnip2eva puhul!

Ebameeldivad juhtumised..

Tervitused eesti suveilmaga Dalatist. Dalat on Vietnami linn, mis asub m2gisel sisemaal.. Siias6it oli t2nu nendele m2gedele v2ga piinarikas. Buss Nha Trangist v2ljus hommikul kell 10 ja kohale j6udsime kella kahest.. Kilometraaz vaevalt yle 100 km.. kuid tee kulges m66da m2ekylgi ning maanteeks seda kylateed nimetada on raske.. Kohale j6udsime, syda v2ga pahaks ei l2inud (kurb oli vaadata yht vietnami t2dikest, kes terve tee vaikselt kilekotti 66kis). Dalat on prantsuse m6jutustega linn, mis on tuntud kui igavese kevade linn, temperatuurid j22vad aasta ringi kuskil 18-25 vahele. Hetkel on alanud vihmahooaeg ja nii sajab siin nagu kellav2rk algusega t2pselt kell 12 p2eval.. Homme l2hme tuurile, millest ilmselt siis hiljem ka jutustame..
Oleme saanud nyyd l6puks ka oma halvad kogemused Vietnamiga, millest olime eelnevalt v2ga palju kuulnud.. R22gitakse, et valge inimene peab siin kogu aeg olema valmis petta saamiseks ning hoidma oma varandusest kahe k2ega kinni. Meil halvad kogemused siiani puudusid, 6nneks.. nyyd siis, m6ned p2evad enne 2ras6itu hakkasid siis ka meiega ebameeldivad asjad juhtuma.. Nha Trangis rentisime endale kaheks p2evaks rolleri.. nagu ikka.. kolmap2eva hommikul rendid ja reedel viid tagasi.. Rentima minnes taheti v6tta panti Siimu juhiload, meie siis aga panime vastu, et ei saa ju sedasi juhtida, kui lube pole.. no olgu, andkem siis miskit muud.. juba aasta on meil m6lemal rahakotis kehtetu IYTC-kaart. andsime siis 2ra selle kaardi ja 6nneks keegi midagi ei kobisenud. Ratas k2es ja tuju hea.. kuni reedese tagastamiseni... Siim l2ks hommikul ratast 2ra viima ja tuleb tagasi hotelli pyha viha t2is.. hakanud siis kohalik rattarentnik v2itma, et tuleb tagastada eelmisel 6htul mitte j2rgmisel hommikul ehk siis 24 tundi hiljem.. Jutt iseenesest t2iesti idiootne.. ja tema n6uab, et maksaksime kolmanda p2eva eest ka, muidu tema tyhistab meie j2rgmiseks p2evaks ostetud bussipiletid ja ei anna ID kaarti tagasi. Njah.. tundub naljakas.. viisime ratta tagasi kella 11ks reedel, ehk siis 48 tundi peale laenutamist ja v2idetakse, et j2ime hiljaks.. Nojah.. ju siin siis 2 p2eva ei t2henda sama, mis mujal maailmas. L2ksin siis mina nendega seletama, ei olnud kasu ei heast ega halvast r22kimisest.. jutt sama, et maksate kolmanda p2eva ka.. ilma ratast kasutamata. L6puks enam head minu ei j2tkunud ja hytlesin neile, et tyhistagu need bussipiletid, need ei olnud nii kallid, et me peaksime sellist kohtlemist taluma ja ID-kaardi v6ivad ka endale v6tta... selle peale tuli rentnikul kyll v2ga segaduses n2gu ette, aga noh, t2nu taevale, et me neile mingi kehtetu kaardi andsime ja juhiload j2id oma kindlale kohale rahakotti. 6ppetund siis siinkohal: k6ik tuleb 100 korda l2bi r22kida ja ka paberisel kirjutada.
See oli ainult meie jamade algus.. Dalati linnas majutume hotellis nimega Villa Pink House.. oleme ennegi kuulnud selle koha kohta kahtlaseid lugusid, kuid kuna siin on suured pyhad, siis k6ik kohad on t2is ning leppisime sellega.. Esimene ebameeldiv yllatus tuli hommikul kui m2rkasime, et minu l6hn oli kadunud.. kurbust ja viha kui palju.. oli see ju Siimu kingitus mulle j6uludeks.. t6estust ei ole, kedagi syydistada ei saa.. enne linna minekut l2ksime ja ytlesime koristajatele, et me ei taha t2na kedagi enda tuppa ja koristada pole vaja.. vastuseks, et olgu, arusaadav.. testimise m6ttes panime sissepoole ukse ette pudeli korgipeale pysti seisma, et siis kindel olla, kas keegi on sisenenud v6i ei.. k6ik v22rtusliku v6tsime kaasa, et mitte kedagi ahvatleda.. P2rastl6unal tagasi j6udes avastasime, et n2ed siis, pudel on jalad alla v6tnud, end ringi keeranud ning istus uue koha peal ilusti ukse ees (aga mitte enam korgi peal nagu me ta j2tsime).Toas koristatud ei olnud, voodid tegemata, aga ometi oldi sees k2idud, et heita pilk, kas miskit on kuskile ununenud.. homme hommikul kolime uude kohta, kus omanik ytles kohe, et pinkhouse'i kohta ennegi lugusid kuulnud.. jamajamajama. kurb, kui ebameeldiv tunne hinge j22b.
Dalatist lahkume kolmap2eval, kui s6idame 8tundi bussiga Ho Chi MInhi linna, kust neljap2eva hommikul lendame Aasia 6huga Taimaale. V2ga loodame, et sealsed suured koledad rahutused veidi vaibuvad..

DMZ ehk Demilitarised Zone

II Maailmas6ja l6pus oli Vietnam vallutatud jaapani v2gede poolt. Peale s6da, 1945. aasta Potsdami konverentsil jagati Vietnam kaheks: L6unapoolsed jaapani v2ed alistusid brittidele ja p6hjapoolsed Hiina rahvuslikule armeele. P6hja-Vietnam oli teatavasti kommunistlik ja selle suureks juhiks oli Onu Ho ehk Ho Chi Minh. L6una-Vietnam oli 1954. aastani Prantslaste all, kuid seej2rel andsid prantsuse s6jav2elased VietMinh'ile alla, sest neid polnud lihtsalt piisavalt, et kommunistliku Vietnami s6jav2ele vastupanu osutada. Allkirjastati rahu ja kahe
Vietnami vahelise puhvri nimeks sai DMZ. 1956 pidid j2rgnema valimised yhtse Vietnami kuulutamiseks. LV juht oli t2ielik kommunismi vastane ja karta oli, et valimistel oleks kommunistid v6itnud, siis LV keeldus valimistest ja j2tkas iseseisva riigina. 1959. aastal alustas HoChiMinh'i juhitud PV nii6elda LV vabastamist. Seda ei tohtinud aga juhtuda, sest USA oli kindlal p6him6ttel, et kommunism tuleb peatada. USA saatis oma v2ed L6unaVietnamile appi m2rtsis 1965. Detsembriks oli Vietnamis 184000 USA s6jav2elast. 1967 aastal oli ameerika s6jav2elasi kohal juba 485000. Koos P6hjaVietnami s6jav2ega kokku kaitses Saigoni valitsust 1.3 millionit s6jav2elast, sellest m2rgatav osa DMZ l2heduses. Selle tulemusel sai Demilitarisatsiooni Tsoonist k6ige militariseeritum piirkond maailmas, irooniliselt.

Peale s6ja l6ppu on selles piirkonnas olnud kuskil 7000 surmajuhtumit, tingitud erinevatest plahvatamata j22nud miinidest-pommidest. Ka t2nap2eval sureb v6i saab haavata mitukymmend inimest aastas. S6ja-ajal toimusid DMZ k6ige verisemad lahingud.

Nonii...Siinkohal otsustas arvuti enam blogi automaatselt mitte save'ida ja kogu blogi, mis ma valmis kirjutasin, kadus koos eba6nnestunud yleslaadimisega :)


Ma enam sama pikalt ei viitsi kirjutada, niiet nyyd lyhikokkuv6te.
Ameerika s6ja ajal otsustasid terved kylad s6na otseses m6ttes maa alla kolida. Kylas, mille tunnelites me k2isime, olid tunnelid k6ige paremini s2ilinud ja neid ei 6nnestunud ameeriklastel kordagi pommitamise k2igus kahjustada.

Tunnelid olid kaevatud maa alla kolmekorruselise v6rgustikuna, sygavuses 12-23m maa all. Maa alla olid ka kaevatud erinevate perekondade n6 elamisruumid, mis pidid mahutama 4 pereliiget ja olid 2rm suurused. P2ris kitsas v6is seal olla. Tunnelitesse oli ka ehitatud esmaabiruum, synnitusruum, koosolekuruum, pesuruum ja wc. Lisaks oli seal ka kaev ja otseloomulikult ka ventilatsiooniaugud. Kokku syndis maa all 17 beebit. Tunnelites olid kylaelanikud sunnitud elama kokku 5 aasta v2ltel. Loomulikult ei olnud seal j2rjest v2ga pikalt, k6ige kauem pidid nad seal end varjama 5 66p2eva j2rjest. Vahepeal pidid nad t2itma oma igap2evaelu toimetusi ja p6lluharimist ikka v2ljaspool tunneleid. viimased olid 1.6-1.9m k6rgused ja kuskil 0.7m laiused. niiet paaris kohas sain isegi sirgelt seista. Samas kui meie giid lasi igalpool rahulikult selg sirgena ringi. Kokkuv6ttes olid tunnelid meie tuuri p2rl.

K2isime ka vaatamas Ho Chi Minh'i raja kaasaegset versiooni. S6ja ajal oli HCM rada P6hja-Vietnami s6jav2e ainus yhendustee oma v2gedega L6una-vietnami territooriumil. T2nap2eval on seal maantee, mis viib otse Ho Chi Minh City'sse. Kuid s6ja ajal pidid s6jav2elased l2bima selle v2ga raske raja suurte raskete varustusega seljakottidega-relvadega yle k6rgete m2gede. Alguses v6ttis selle raja l2bimine aega kuskil 6 kuud, kuid s6ja l6pupoole oli rada l2bitav juba 6 n2dalaga. ameeriklased yritasid HCM rada koguaeg pommitamistega katkestada, kuid kogu s6ja jooksul ei 6nnestunud see neid kordagi, sest erinevalt yhest looklevast rajakesest, oli tegemist t6sise radade v6rgustikuga. Linnulennult tuli l2bida teekond 1000km kaugusele, kuid maapeal oli erinevaid raja variante kokkuliites raja t2ispikkus 20000km.
Yldiselt oli p2ev v2ga pikk, sest alustasime kell 6 hommikul ja l6petasime kell 19. Sisuliselt terve aeg m66dus bussis loksudes ja vahepeal sai siis midagi kuskil n2ha. peale tunnelite midagi v2ga p6nevat ei olnud.
J2rgmisel p2eval liikusime edasi Hoi An'i, mis on kohalik r2tsepa-pealinn. paar p2eva chillisime seal p2ris kenas vanalinnas ja korra k2isime ka rannas.

Edasi liikusime 66bussiga Nha Trangi. 66buss on selline p6nev n2htus, mis liigub ainult 66siti ja on otsast otsani voodi-istmeid t2is. P6him6tteliselt on tegemist bussiga, mis t2is topitud narisid. V2ike erinevus on see, et tavavoodite asemel on tegemist poolistmetega, millel saab ka seljatuge vajadusel yles t6sta. Bussis veetsime kokku 11h ja j6udsime kohale vietnami rannapealinna Nha Trangi. siin viibime kohapeal 5 p2eva ja uuendame oma p2evitust. T2na l2kski asi sutsu liiale ja m6lemal teatud kohad kergelt punaka v2rvusega.
Ylehomme liigume siis kohta nimega Dalat, mis on siit 4h bussis6idu kaugusel. Tegemist peaks olema kena prantsuse arhitektuuriga m2gilinnakesega.
J2rgmised uudised siis juba sealtmaalt.
T2nud t2helepanu eest.

Halong Bay merereis

13 tundi rongivagunis selja taga ja oleme j6udnud peaaegu Vietnami keskjooneni, linna nimega Hue. Siis oleme ainult 2 p2eva ja juba laup2eva hommikul asume uuesti rongile, et s6ita Danangi ja sealt bussiga Hoi Ani, kuhu j22me paarika-kolmeks 66ks kui ilm ilus. Rongis6it oli t2itsa ok. Valisime endale turistide magamisvaguni, yhes toas oli meid 4, yks vanem austraallastest abielupaar ja meie.. V2gav2ga toredate inimestega sattusime kokku. Magaminegi tuli t2itsa h2sti v2lja.
Pole r22kinud meie merereisist Halong Baysse.

Panime endale kinni 3 p2eva ja 2 66d sisaldava tuuri Christina cruise'il. Hanoist alustasime s6itu hommikul kaheksa paiku ja l2bisime 170 kilomeetrit, et j6uda halong citysse, kust siis laevad lahepeale tuuritama v2ljuvad. Laev oli 2ge, selline puidust kahekorruseline laevake 10 kajuti, yhe restorani ja p2iksedekiga. Esimesel p2eval p2iksedekile asja ei olnud - ilm oli v2ga udune ja pilves.. ka pildid ei tulnud just v2ga ilusad.. Kylastasime koobast nimega "Yllatus", mille pindalaks oli 10 000 ruutmeetrit.

66 veetsime kajutis, mis oli tikutoosi suurune (mahutas kaheinimese voodi ja liikumisruumi mingi pool meetrit), aga v2geva suure aknaga, kust avanes kaunis vaade merele ja suurtele paekivikaljudele, mille poolest Halong Bay kuulus on.

J2rgmisel hommikul s6itsime Cat Ba saarele, kus oli plaanis matk rahvuspargis. eesm2rgiks j6uda m2e tippu, kus vaatetorn. Kuna hommikul oli vihma sadanud, siis osutus rada libedaks ja p2ris ohtlikuks. P2ris paljudel 6nnestus kukkuda ja end yleni sopaseks saada.. meie olime 6nneks edukad ning tulime suht puhtalt tagasi.. Ylej22nud inimesed meie grupist olid sellisel tuuril, kus teine 66 veedeti hotellis, meie olime ainsad, kes olid registreerunud tuurile, mil 2 66d laeval.. nii meid siis kahekesi transporditigi laevale tagasi, kus leidsime eest juba uue grupi. Sel p2rast l6unal oli ilm juba ilusam ning 6htul laevalael lebades oli taevas t2hine ning v2gav2ga ilus. J2rgmisel hommikulgi oli taevas selge ning saime lamamistoolide soojust nautida. S6itsime saarele, et oma vana grupi ylej22nud inimesed 2ra tuua ning siis seilasime paar tundi, kuni olime tagasi Halong Citys. J2ime reisiga v2ga rahule. Ja ega peale reisi meil pikka pidu olnudki, Hanoisse j6udsime kella poole viieks ja juba poole seitsmeks pidime olema rongijaamas.
Homme l2hme yhep2evatuurile demilitariseeritud tsooni, l2hme avastama tunneleid, kus inimesed s6ja ajal 5 aastat maa all elasid.. eks tagasi j6udes r22gime pikemalt.

Yhep2eva reis Hoa Lu'sse ja Tam Coc'i

Reede 6htul otsustasime reserveerida endale kohad yhep2eva reisil, mille teekond viis umbes 100 km Hanoi linnast l6una poole Vietnami endisesse pealinna Hoa Lu'sse ja seal l2hedal asuvasse Tam Coc'i (mida kutsutakse hellitavalt Halong Bayks kuival maal). Hommikul kell 8.15 tuli mikrobuss meile hotelli j2rele ning asus 100kmne teekond.. Euroopa ja muu arenenud maailma seisukohast on 100 kilomeetrine reis umbes tunnike s6itu.. Siinsetes oludes kulus meil selle tee l2bimiseks 2,5 tundi. See, mida nimetatakse maanteeks, on lihtsalt yks v2ga auklik kylatee ja liikumiskiirus ei yleta 40-50 km/h. Aga kohale me j6udsime.

Kohale j6udes n2gime tee 22res t66kat t2di.

Esmalt kylastasime Hoa Lu'd, mis oli 42 aastat Vietnami pealinn. Linn osutus valituks, kuna asub ta k6rgete m2gedega varjatud orus ning seet6ttu on vaenlaste eest kindlustatud. Selle aja jooksul oli Vietnamil 2 kuningat, kelle templeid me kylastasime. Meie j2oks t2hendavad templid ilusat arhitektuuri ning ajalugu, kohalikud k2ivad nendes aga palvetamas, viivad endisele kuningale raha, toitu, lilli ja k6ike mida suudab ette kujutada.

Templi ees asub kuninga "iste", mida kohalikud pidustuste korral k2tel kannavad

Yks kahest kuningast Hoa Lu's

Peale templeid v6tsime suuna umbes 13 km kaugusel asuvale Tam Coci linnale, et seal siis l6unat syya ning p2eva teise tegevuse kallale asuda. L6una oli k6htut2itev, kuid mitte parim maitseelamus. Vietnami rahvustoidud on teistest Aasia riikidest erinevad - kui Singapuris ja Malaisias olid k6ik toidud kohutavalt teravad ja iga kord pidid mainima, et kohe yldse teravat ei taha (ja siis said ikka eestlaste maitsemeeltele terava toidu), siis Vietnamis ei ole maitseainetega liialdatud.
P2eva teine tegevus toimus j6el, kohalike poolt juhitud v2ikeste paatidega. Tam Coc t2hendab kolme koobast.. ehk siis j6gi, millel s6udmine l2ks l2bi kolme m2e alt, mis oli v2gav2ga mystiline.

Kohalike eluase j6e 22res

Igal paadil on yks s6udja, kes on enamasti naine ning vahel ka abis6udja.. Meie l2ksime paati, kus istus armsalt naeratav vanat2di... Varsti ulatas ta ka Siimule aeru ning teekond j2tkus imelikke s6udmisliigutusi tehes. Ahjaa. meie jaoks v2ga kahtlane on see, kuidas kohalikud s6uavad n2oga s6idu suunas... Eestimaal k2ib asi ikka teist pidi - s6udja s6idab selg ees. Vaade oli v2gev - j6gi voolab k6rgete paekivikaljude vahel ning j6e vette on pandud kasvama riisip6llud..

T2di harib riisip6ldu

Ilm ei olnud just parim, aga loodus oli ikka v2ga nauditav. Natukese aja p2rast pidas t2di paadi kinni ja teisest paadist tuli meie paati uus t2di.. m6tlesime, et ju siis abis6udja.. no eks ta natuke s6udis ka, kuid tagasiteel l2ks lahti k6va myygit66.. Mingi hetk kuulsin kedagi vaikselt korrutamas "Madaaaam, madam, madam".. Teadsin kohe, mis nyyd toimub. t2di oli kotist v2lja krahminud igasuguseid laudlinu, t-s2rke jnejne.. ja ykski neist ei olnud v2ga ilus.. olime teadlikud sellise myygiv2rgi toimumisest ning teadsime ka seda, et v2ga oluline on EI 6elda, muidu j22dki erinevaid asju ostma.. Korrutasin muudkui "Khong" (siinses keeles EI), aga t2di ei tahtnud aru saada, kiskus muudkui uusi asju kotist v2lja.. Tavaliselt oleme m2rganud, et vietnamlastele piisab, kui ytled viisakalt "ei" ja nad j2tavad su rahule.. See t2di aga sai vihaseks ja hakkas veel rohkem ebameeldivalt sundima.. mina j2in endale aga kindlaks... seej2rel s6itsime sinna, kust ta peale oli tulnud ja t2di l2ks maha... hakates korrutama "Tip for me" (ehk siis jootraha)... puhtalt, et tast lahti saada andsime talle 10 000 dongi (50 senti)... meie 6ige s6udjat2di oli v2ga tore.. vaikne ja rahulik.. j6udsime kaldale ja t2di, kes ei osanud yhtegi s6na, hakkas h2sti vaikselt korrutama "tip, tip, tip". kuna see t2di meile meeldis, siis Siim andis talle 50 000 dongi, t2di paistis v2ga meeldivalt yllatunud ja r66mus, kuigi ilma keeleoskuseta on tundeid keeruline v2ljendada, on kehakeel siiski yks v2ga v6imas suhtlemisvahend. J2tsime t2diga hyvasti, s6ime v2rskelt kooritud ananassi ja tagasitee v6is alata.

Meie t2di - s6uda saab ka jalgadega

Sadamas s6itjaid ootavad paadid.

Kella seitsmeks j6udsime tagasi hotelli, kus maksime 2ra oma esmasp2eval algava kolmep2evase merereisi mystilisse Halong Baysse. T2nane p2ev l2heb meil nyyd asjatamise ja lebotamise t2he all.. peame uurima, kui palju maksavad rongipiletid kolmap2eva6isele rongile Hue'isse. No ja muidugi on t2na vormelis6it, mida ei saa ka vahele j2tta.
K6ike kaunist ja suhtlemiseni..
K6igile, kellel vajadus kuskile lennata, hoiame p6ialt, et see pilv 2ra hajuks... ja loodame, et see meie kojutulekut ei takista.

Chao ban - Hanoi Vietnam

Olemegi oma teekonnal j6udnud kahest viimasest riigist esimesse - Vietnamisse. Aga alustama pean kirjutamist siiski veidi kaugemalt, taas oleme natuke maha j22nud. Niiet suundume tagasi Malaisiasse. Penangi saarelt l2ksime laevale, mis viis meid peale kolmetunnist meres6itu Langkawi saarele, mis on peamine rannapiirkond Malaisia ylaosas. Sealsed 6 p2eva m66dusid skuutriga ringi tiirutades: k2isime yle pika aja rannas, k2isime vaatamas Langkawi suurt kotkast (Lang on malaisia keeles kotkas) ja peesitasime basseini 22res. Esimesed 2 66d olime Langkawi "suur"linnas Kuah'is. Seej2rel kolisime rannapiirkonda Pantai Cenangi. Kui siiani oleme olnud oma hotellidevalikul v2ga edukad, siis seekord l2ks sutsu nahka.. meie kriteeriumiteks said bassein (merest pole kasu, see ei jahuta oma 30kraadise veega), korralik hommikus66k ja internet (niiv6rk kuiv6rd lisaboonus).. T2itsa juhuslikult leidsime hotellile, mis oli muidu liiga kallis mingi eripakkumise t2itsa enam-v2hem hinnaga.. Ja bookisimegi 3 66d kiirelt 2ra. J6udes kohale leidsime eest toa, mis l6hnas v2gav2ga kehvasti (niiskus, hallitus v6i muud sellist). Emme, sina tead, millest r22gin, t2pselt sama l6hn, mis oli Koguvas meie toas, kui peale aastast eemalolekut sinna l2ksime. no igastahes natuke oli pettumus.. mis seal ikka, aknad lahti ja l2ks paremaks. ja eks inimene ju harjub 2ra. Wc-sse ei tahtnud v2ga minna, aga l6puks elab sellega ka 2ra. see selleks.. parim (loe: halvim) yllatus tuli hommikus66gile minnes. S66ma j6udsime kella 9.30 (hommikus66gi l6pp 10.30) ja yllatus yllatus syya ei olnud midagi, k6ik anumad tyhjad.. kysime siis hommikus66git66tajalt, et kus toit on v6i et toogu juurde, vastuseks saame : finish... ehk siis l2bi? hm.. nojah. s6ime siis moosisaia.. ja nii ka j2rgmine p2ev. hing sai t2is ja tegin nendest tyhjadest kaussidest pilti. P2rast kysisime hotelli respast hilisemat v2lja checkimist... kysiti poole p2eva hind... meie vastu, et 2rge jamage, me tegime teie hommikus66gist pilti.. onu vastas selle peale: oh, photo? this is very bad. ja hiline check out olemas.

Ja oligi k2tte j6udnud aeg j2tta saarega hyvasti ning 6htul kell kymme asusime tunniajasele lennule Kuala Lumpurisse, et sealt siis edasi Hanoisse lennata. Kuala Lumpuri lennujaama j6udsime 66sel kell 12 ja j2rgmine lend v2ljus kell 6.30 hommikul.. et siis vaja 66bimiseks pesa leida. valisime toolid v2lja ja v6tsime kohad sisse, kui kuulen, et valjuh22ldisse r22gitakse mingist evakueerimisest kell 1.30... mis te teete nalja v6i??? l2ksin siis infosse uurima.. t6si.. kell 1.30 algab putukat6rje ja kestab v2hemalt kolmeni.. k6ik peavad majast lahkuma.. kysimusele, et kus me siis oleme, sain vastuse, et seisate maja ees... 66sel????? ok. l6ppkokkuv6ttes magasime murul nagu kodutud, aga 3 tundi oli uni t2itsa magus.. 2ratus kell 4.15, et minna check-in'i tegema.

Mitte just viiet2rnihotell, aga ajab asja 2ra

Lend kestis 3,5 tundi ning j6udsimegi 6nnelikult Hanoisse.. kell hommikul 8.45, temperatuuriks 17 kraadi (?????).. olles igal hommikul 30kraadise kuumusega hommikust s66nud, oli see shock. nojah. teksad, dressikad kotip6hjast v2lja ja Vietnami pealinna avastama. Vietnam tundub v2gev... kirev, s6bralik ja v2ga erilise kultuuriga. Liiklus on KOHUTAV!

Vietnamis saab ka mitte k6ige j6ukam inimene miljon2riks. Suurim rahat2ht on 500 000-ne.

Kohalik elu - oskused p6lvest p6lve.

Tugevad ja t66kad

T2nase p2eva veetsime linnas ringi jalutades, k2isime vaatamas Lenini kuju, Ho Chi Minhi mausoleumi kompleksi ja yhe jalaga pagodat. Homme l2hme yhep2evasele tuurile, muljed siis, kui oleme tagasi.

Ho Chi Minhi mausoleum.

Pulkadega s66mine tuleb juba h2sti v2lja.

p2ikest ei saa soovida, endalgi ei ole seda. parimat:)

Elu Penangi saarel.

Homme hommikul j2tame Penangi saarega hyvasti ning asume laevaga teele j2rgmisele Malaisia troopikasaarele - Langkawi. M6lemad saared on v2ga populaarsed puhkereiside sihtkohad. Eestlase jaoks siin aga puhkust ei ole.. ilma naljata, t2itsa piin on. Isegi seista on vastik - pea on m2rg ja higi voolab. Muidugi kui see ebamugav t6siasi k6rvale j2tta, siis on saar olnud avastamist v22rt. V2ga huvitav on see, kuidas siin toimub kaubandus.. V2ga kuulsad on iga6ised 66turud. Umbes kella seitsme ajal 6htul v6ib m2rgata t2navate ellu 2rkamist, tiritakse kohale katusega myygilette, mis yhendatakse terve t2nava pikkuses yheks koridorilaadseks turuks. K2isime meiegi seda avastamas (mitte, et me oleksime suured shoppajad, aga huvi oli siiski). Korralikult l2heb turg k2ima kuskil peale yheksat 6htul ja kestab umbes 1 v6i 2ni 66sel.. myygil on siis k6ikv6imalikud maailmatuntud disainerite riided, rahakotid, l6hnad, kellad jnejnejne. tegime meiegi suured ostud. Nimelt ostsime minule Meeleheitel koduperenaiste ja Siimule Losti viimased hooajad, mis meil pooleli j2id, kui Austraaliast lahkusime. Siimule ostsime yhe arvutim2ngu ka. Need on asjad, mis on seal t6esti v2ga odavad ja ka kvaliteet on sama.

Parimaks viisiks siin Aasia maades ringiliikumiseks on mootorratas. M6tlesime siis meiegi, et mis seal ikka ning muretsesime ka endale 125kuubikulise ratta. Munakoorekiivrid p2he ning teele - mis siis, et Siim polnud sellise asjaga v2ga ammu s6itnud. Esimesed meetrid olid veidi ebakindlad ning ka seda juhtus et k2si unustas gaasist lahti lasta ja ratas tahtis lihtsalt k2est lahti rebida... aga m6ned sajad meetrid treeningut l2bitud, v6isime teele asuda. Siimust sai selle p2eva jooksul p2ris korralik mootorratturhiir, mina tegin katsetuse s6ita ainult lagedal platsil - ei hakanud seekord veel liiklusesse trygima.

Plaan oli yhe p2evaga saarele ring peale teha, l2bides umbes 100 km. Teele j2i erinevaid vaatamisv22rsusi: Penangi rahvuspark, Troopiliste puuviljade farm, Mao tempel jne.

Maailma ebakindlaim paadisild.

Veele rajatud kyla Penangi rahvuspargis.

Rahvuspargis k2isime puude otsa rajatud k6isteel.

Tee veerel ajasid oma igap2evategevusi ahviperekonnad.

Puuviljafarmi kylastus koosnes giidiga jalutusk2igust, puuvilja buffeest ning sinu silme all v2rskelt pressitud mahlajoogist. Kokku kasvas antud farmis 200 erinevat puuvilja, millest meie j6udsime kokku puutuda vaid m6nedega. Peale ringk2iku oli v2gev buffee, kus sai proovitud k6iksugu p6nevaid puuvilju ning joodud sai parimat v2rsket mahla.

Puu, mille lehed yhelt poolt t2itsa rohelised, teiselt poolt kuldsed.

Viimase vaatamisv22rsusena kylastasime mao tempit. Tolles templis elavad maod t2ielikus vabaduses, ringi jalutades m2rkad neid puude otsas ning templi sisemuses. K6ik maod on l2binud protseduuri, mille tulemusena neist on saanud ohutud ning mittemyrgised roomajad. Tempel ise oli nagu nad k6ik - ilus v2rviline ning eriti keeruliste nikerdustega.

Mao tempel

Mingi muu tempel